- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IMF: Kreeka vajaks kiiremat võlakergendust
"Kui investorid ei ole veendunud, et võlgade vähendamiseks paika pandud poliitika on usaldusväärne, ei taastu ei investeeringud ega majanduskasv nii nagu loodetud," nendib IMF eile Kreeka kohta avaldatud raportis. "Kui investorid jätkuvalt kahtlevad, kas riik oma võlakoormaga toime tuleb, ehkki võlgade vähendamiseks on raamistik paigas ja Kreeka abiprogrammi tingimustest kinni peab, tuleb kaaluda võlakoorma varasemat kergendust."
Läinud aasta lõpus lubasid Euroopa riigid Kreeka laenukoormat kergendada, et see alaneks aastaks 2020 124%-le SKPst ning seejärel aastaks 2022 oluliselt madalamale 110% tasemest. Praegu on Kreeka võlakoorem ca 175% tasemel.
Praegu kokkulepitu järgi saaks Kreeka võlakergendust 2014. ja 2015. aasta alguses, kui täidab omalt poolt abilaenu tingimused, vahendas Bloomberg.
Seotud lood
Kreeka rahandusminister Yannis Stournaras ütles Kreeka ajalehele Proto Thema, et Kreeka võib vajada 10 miljardit eurot täiendavat abilaenu .
Esmaspäeval kukkunud tähtajaks ei laekunud Kreeka gaasimonopoli Depa ostuks ühtegi siduvat pakkumist, isegi Gazprom loobus.
Sel nädalal Kreeka majandusest ja abiprogrammi täitmisest värske ülevaate avaldanud Rahvusvaheline Valuutafond võttis taas üles Kreeka võla täiendava mahakandmise teema.
Meediasse lekkinud analüüsis, mille IMF seejärel eile avalikustas, tunnistab fond Kreeka krahhist päästmiseks reeglite väänamist ning mitme olulise vea tegemist.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele