Coop Eesti personalidirektor: paberil on palkadega lihtne jokki saavutada, aga see lõhet ei vähenda

Palkade läbipaistvuse direktiivi edasilükkamine ei tähenda, et ettevõtete töö õiglasemate palgasüsteemide nimel peatuks, kuid aruandlus ise ei vähenda palgalõhet, ütles jaekaubandusettevõtte Coop Eesti personalidirektor ja personaliühingu PARE juhatuse liige Kerstin Jaani.

“Meil tegelikult on vaja sisulist muutust,” ütles Jaani. Tema sõnul ei piisa sellest, kui ettevõte mõõdab palgaerinevusi, kuid ei muuda samal ajal oma palgasüsteemi, ametikohtade hindamist ega juhtide otsustamisloogikat. Palgavahemikke saab paberil kujundada nii, et kõik näiks korras, hoiatas ta.

Töölepingu seaduse värsked muudatused annavad Jaani sõnul siiski olulistele nõuetele seaduse jõu. Näiteks peab tööandja andma tööle kandideerijale enne vestlust infot palga või palgavahemiku kohta, samuti ei tohi küsida kandidaadi varasemat palka ning töötajatel on õigus oma töötasust rääkida.

Coop Eestis ei ole Jaani sõnul töötajatel kunagi keelatud palgast rääkida. “Inimesed räägivad oma tasudest kogu aeg,” märkis ta. Ettevõtte palgalõhe jääb tema sõnul palgapeegli järgi alla 5%, kuid ka selliseid näitajaid tuleb tõlgendada ettevaatlikult, sest sama ametinimetuse taga võib olla väga erinev vastutus.

Intervjuus räägiti palkade läbipaistvuse direktiivi edasilükkamisest, töölepingu seaduse muudatustest, palgavahemike avalikustamisest töökuulutustes ning sellest, miks ettevõtetel on vaja sisemiselt läbimõeldud palgasüsteeme.

Küsis Mai Kroonmäe.

Foto autor: Liis Treimann