Gazprom loobus Kreeka gaasimonopoli ostust

See oli kõva tagasilöök Kreeka erastamisprogrammile, millest laekuvad summad peavad aitama vähendada riigi võlakoormat.

Gazprom oli viiest võimalikust pakkujast kõige prominentsem. Viimastel kuudel külastas firma tegevjuht Alexei Miller Ateenat vähemalt kolm korda, et võimalikku tehingut arutada.

Et tehingust asja ei saanud, selle eest süüdistavad Kreeka ametnikud Euroopa Liitu, mis on mures Gazpromi niigi tugeva positsiooni pärast ELi turul, kirjutas Wall Street Journal. Financial Times lisas, et läinud nädalal kordas Euroopa Liit oma ähvardust tehing Gazpromiga blokeerida. Lehe allika sõnul olid nii ELi energia kui konkurentsi direktoraat mõista andnud, et ei toeta tehingut. Gazprom on juba praegu Kreeka suurim gaasiga varustaja.

Gazprom teatas esmaspäeval, et loobub pakkumisest, kuna risk on liiga suur, et Depa rahaline seis enne tehingu lukku löömist halveneb. Gaasifirmal on Kreeka klientidelt saada maksmata arveid ligi 500 miljoni euro väärtuses. Samuti ei ole veel lõpule viidud gaasivõrgu lahutamist.

66% osalusele gaasivõrgu firmas Desfa laekus vaid üks pakkumine Aserbaidžaani firmalt Socar.

Gaasifirma ja hasartmängumonopoli Opab SA müük pidid andma lõviosa 2,3 miljardist eurost, mis Kreeka tänavu erastamisest saada loodab. Gaasifirma erastamise läbikukkumine leidis aset just siis, kui Ateenasse saabus järjekordne nn troika (Euroopa Komisjoni, IMFi ja Euroopa Keskpanga) esindajate delegatsioon, et hinnata Kreeka abiprogrammi tingimuste täitmist.

Kreeka ametnike kinnitusel korraldatakse gaasifirma müügiks uus erastamisvoor. IMFi hinnangul on riigifirmade müük Kreekas seni valmistanud väga suure pettumuse.

Kreeka esimeses abiprogrammis visandati erastamistuludeks kümnendi lõpuks 50 mld eurot. Neid sihte on nüüdseks pidevalt allapoole kärbitud. Praegu on eesmärk saada 2016. a lõpuks erastamisest vähemalt 11,1 mld eurot ning 2020. aastaks 25 mld eurot.