- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IMF: Kreeka vajab täiendavat võlakergendust
Kreeka 173,5 miljardi euro suuruses abiprogrammis on vaja täiendavat avaliku sektori osalust, mis maakeeles tähendab, et Kreekale laenu andnud riigid võiksid mingi osa võlast maha kanda. Ettepanek, mis paljudes euroala riikides eesotsas Saksamaaga, on seni mõeldamatu olnud, kirjutas Wall Street Journal.
Suurem osa Kreeka võlast on praegu euroala riikide, Euroopa Keskpanga ja IMFi käes. Euroopa Komisjoni äsja avaldatud kevadprognoosis oli Kreeka võlatase tänavu 175,2% SKPst.
Läinud aasta novembris andsid euroala rahandusministrid ähmase lubaduse Kreeka võlateema juurde tagasi tulla. Samuti lubati jätkata Kreekale abi andmist tingimusel, et viimane abiprogrammi tingimustest kinni peab.
„On väga tervitatav, et Kreeka partnerid Euroopas on aktsepteerinud, et Kreeka võib vajada märkimisväärset erakorralist toetust turust soodsamatel tingimustel, et laenukoorem jätkusuutlikule tasemele saada ning et nad on lubanud täiendavat abi“, et võlatase 2022. aastaks oluliselt 110% piirist allapoole tuua, märkis IMF.
IMF tunnustas Kreeka jõupingutusi kulude koomale tõmbamisel, kuid nentis, et valdavalt on seda tehtud majanduslangust süvendavate kanalite kaudu. Maksudest kõrvalehoidmise probleemi pole Kreeka märkimisväärselt arstida suutnud ning avaliku sektori töötajate arvu vähendamine kulgeb samuti visalt. Peamise löögi on saanud erasektor – töötuse määr Kreekas on 27%.
Valusad kärped ja maksutõusud, millega ei kaasnenud kokku lepitud struktuurseid reforme, on põhjustanud arvatust suurema majanduslanguse. Kreeka SKP on 2008. aastast kahanenud enam kui 20% võrra.
Kreeklased ise on veidi optimistlikumad. Rahandusminister Yannis Stournaras ütles nädalavahetusel, et majandus hakkab põhjast läbi saama. Kaks kolmandikku reformidest kroonilise eelarvedefitsiidi vähendamiseks on tema sõnul läbi viidud.
Õrna usalduse taastumist on märgata ka rahaturgudel – Kreeka laenukulud on viimase 2,5 aasta madalaimal tasemel, vahendas Bloomberg., Esimest korda 2010. aasta oktoobrist langes Kreeka kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus läinud nädalal allapoole 10% taset. 2012. a märtsis oli see võrdluseks 44,21% tasemel.
Seotud lood
IMF soovitab Kreeka kreeditoridel kaaluda kiiremat võlakergendust, kuna suur võlakoorem on üks tegur, mis Kreeka majanduse toibumist tagasi hoiab.
Kreeka riigivara erastamise fond lõi eile lukku esimese suurema erastamistehingu alates abiprogrammist 2010. aastal.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele