- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,42%65 806,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,42%65 806,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IMF tunnistas Kreekas tehtud vigu
Ajalehes Wall Street Journal avalikuks tulnud dokumendis tunnistab IMF, et alahindas oluliselt Kreekale ette kirjutatud kärbete negatiivset mõju majandusele, mis on nüüd juba kuuendat aastat järjest languses.
IMF tunnistab ka, et väänas fondi enda reegleid, et Kreeka võlatase paistaks riigile jõukohasena. Tagantjärele tunnistatakse, et neljast kriteeriumist abi saamiseks olid Kreekal kolm täitmata, kirjutab Wall Street Journal.
Samas rõhutas fond, et abipakett Kreekale võitis aega, et piirata negatiivset mõju ülejäänud euroala riikidele. Ning et erilisi alternatiive tol ajahetkel ei olnud.
"Kui me oleksime uuesti samas olukorras ... siis teeksime seda uuesti," ütles IMFi pealäbirääkija abikõnelustel, viidates 2010. aastal sõlmitud kokkuleppele, mis ei näinud Kreeka puhul ette võlgade mahakandmist.
Tagantjärele tunnistab IMF, et see oli viga. Euroopa maksumaksjatelke olnuks odavam, kui osa Kreeka võlga oleks kohe korstnasse kirjutatud. Seda aga ei tehtud, sest poliitiliselt ei olnud mahakandmine võimalik riikide vastuseisu tõttu, mille pangad olid Kreekale liiga palju laenu andnud, nendib IMF. Nüüd on suurem osa Kreeka võlast IMFi ja Euroopa maksumaksjate käes.
Viimasel kolmel aastal on IMFi juhtfiguurid korduvalt kinnitanud, et Kreeka tuleb oma võlaga toime. Dokument avalikustab, kui suured olid tegelikud kahtlused ning et fondi jurist hoiatas 2010. aasta keskel, et Kreekat abistades rikub IMF fondi reegleid. Fond muutis reegleid, et erakorraliselt saaks riigile rohkem abi anda, kuid Kreeka ei täitnud ka selle abi kõiki tingimusi.
Läinud nädalal tunnistas IMFi juht Christine Lagarde, et kui fond poleks oma reegleid väänanud, poleks IMF Kreekat ilmselt toetada saanud.
Lagarde kinnitas, et Kreeka õppetund on ajendanud IMFi ümber vaatama reegleid, kuidas hinnatakse riigi võimet võlaga toime tulla. Samuti paneb fond edaspidi suuremat rõhku tehnilisele abile n.ö võimekuste loomiseks tõhusamaks järelevalveks pankade üle ning maksude kätte saamiseks. Mõlemad valdkonnad olid probleemiks ka Kreeka puhul.
Fond nendib, et suurim kasusaaja Kreeka esimesest abipaketist polnud niivõrd Kreeka, kui ülejäänud euroala. See andis euroalale aega tulemüüri loomiseks, et kaitsta oma teisi nõrku riike ning samuti maailmamajandust.
IMF osales Kreeka 2010. aasta abipaketis koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kekspangaga. Abipaketi suurus oli 110 mld eurot, mis on üks läbi aegade suurimad abipakette. Kreeka abistamiseks on IMF välja pannud 47 mld dollarit, mis Kreeka majanduse suurust arvestades on IMFi jaoks rekord.
IMF möönab, et troika sees valitsesid märkmisväärsed erimeelsused, eriti mis puudutas majanduse kasvuväljavaateid. Fond möönab, et makroprognoose revideeriti suure hilinemisega hoolimata reaalsetest arengutest.
Aeglasemad kärped oleksid Kreeka majanduse seisukohast olnud parem lahendus - kuid taas - see ei olnud poliitiliselt võimalik. See oleks eeldanud lisaraha, mida polnud nõus välja panema ei IMF ega euroala riigid.
IMF kritiseerib ka Kreeka valitsust nii reformidega viivitamise kui selle eest, et kohanemise koorem on ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud.
Seotud lood
Tagantjärele Iirimaale antud euroala ja IMFi abipaketti hinnates nendib Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et oli viga, et kogu Iiri pankade päästmise kulu jäi maksumaksjate kanda.
Ajaleht Financial Times on saanud koopia kirjast, kus Küprose president taotleb eurogrupilt ja Euroopa Liidu instantsidelt kevadel saadud 10 mld euro suuruse abipaketi tingimuste muutmist.
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn taunis Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kriitikat, sest polevat aus ega õiglane IMFil oma käed puhtaks pesta ja kogu solk Euroopa kaela visata.
Kreeka peaminister Antonis Samaras on pannud oma aasta vastu pidanud valitsuskoalitsiooni proovile veendumusega, et riikliku ringhäälingu sulgemine on riigi parimates huvides.
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele