Tegu on vana mure, Hispaania kinnisvaraturu kukkumise ja panganduse suure avatusega sellele riskile, kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi Äripäevale eurogrupi eilset otsust anda Hispaaniale kuni 100 mld eurot abilaenu pankade rekapitaliseerimiseks.
„Hispaania laenukulud on üles läinud ja riigil ei jätku pankade toetamiseks jõudu. Tulemüüri on vaja Euroopa finantsstabiilsuse huvides,“ märkis Ligi.
Hispaania kümneaastaste võlakirjade tootlus kerkis maikuu lõpuks 6,78%-le, kui puudus selgus, kuidas riik kavatseb rahastada riigis suuruselt kolmanda panga Bankia rekapitaliseerimist. Reedeks olid tootlused abipaketi taotluse ootuses alanenud 6,17%-le.
„Probleemseid varasid“ on Hispaania pankade bilansis 2008. a lõhkenud kinnisvaramulli järel hinnanguliselt 180 mld euro väärtuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Hispaania puhul kasutatakse abilaenu ainult panganduses - selline võimalus mullu loodi,“ ütles Ligi, lisades, et „ka Hispaania peab ellu viima tõsise reformiprogrammi.“
„Eesti koormusest on mõtet rääkida fondide laenumahu kontekstis. Selle tõstmise soovi endiselt pole,“ ütles Ligi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Reitinguagentuur Moody’s teatas reedel, et arengud Hispaanias ja Kreekas võivad mõjutada ka teiste euroala riikide, sh Eesti, krediidireitinguid.
Euroala rahandusministrid arutavad täna kuni 100 miljardi euro suurust abi Hispaaniale pangandussüsteemi toestamiseks, kirjutas Wall Street Journal viitega ühe euroala riigi ametnikule.
Me pole mingi Uganda, kirjutas Hispaania valitsusjuht Mariano Rajoy enne nädalavahetuse kohtumist rahandusministrile Luis de Guindosele saadetud toetavas SMSis.
Hispaania küsib oma pankade jaoks abipaketti, ütles täna euroala rahandusministrite telekonverentsile järgnenud pressikonverentsil Hispaania majandusminister Luis de Guindos.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.