Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks

Tänavu pälvis tunnustuse kokku 527 tööandjat, kellest 10 said kuld-, 100 hõbe- ja 417 pronkstaseme tunnustuse.

Kui veel mõni aeg tagasi nähti riigikaitset eelkõige kaitseväe, Kaitseliidu ja riigiasutuste ülesandena, siis tänaseks on aina selgem, et Eesti kaitsevõime sõltub kogu ühiskonna panusest. Erasektoril on selles väga suur ja oluline roll.

Kaitseminister Hanno Pevkur sõnul ei saa reservväelaste süsteem toimida ilma tööandjate toetuseta.

“Ettevõtted maksavad õppekogunemistel osalevatele reservväelastele lisapreemiaid, tõstavad neid kollektiivis esile ning hindavad ajateenistuses või Kaitseliidus omandatud kogemusi ka värbamisel. Samuti on viimase kahe aasta jooksul üle 15 ettevõtte liitunud Reservväelaste fondi tegevustega ja pannud enda tooted või teenused digilaiku. See näitab, et paljud tööandjad soovivad riigikaitsesse teadlikult ja sisuliselt panustada,” ütles Pevkur.

Tänavu ei anta välja varasematel aastatel jagatud eritunnustusi. Selle asemel annab Kaitseministeerium sügisel välja tunnustuse “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”, millega tunnustatakse silmapaistvaimat panustajat Eesti riigikaitse toetamisel.

Üks tunnustuse pälvinud ettevõtetest on Eesti energiaettevõte Alexela, kelle jaoks on riigikaitse toetamine seotud otseselt ettevõtte põhitegevusega.

Alexela juhatuse esimehe Martti Hääl sõnul on energiajulgeolek ja riigikaitse omavahel lahutamatult seotud.

“Eesti kaitsevõime toetamine ei ole ainult riigi või kaitsevaldkonna ülesanne, vaid laiem ühiskondlik vastutus. Eesti-suguses väikeses riigis sõltub meie turvalisus ja vastupidavus sellest, kui hästi suudavad riik, inimesed ja ettevõtted koos toimida nii igapäevaselt kui ka kriisiolukorras,” ütles Hääl.

Alexela säilitab reservõppekogunemistel osalevate töötajate palga täies mahus ning on loonud võimaluse panustada riigikaitsesse ka oma klientidel.

Samuti toetab ettevõte Reservväelaste fondi nii toodete müügist kogutud annetuste kui ka eraldi sihtannetuste kaudu. Lisaks saavad Alexela püsikliendid suunata kogukonnaprogrammi kaudu kogutud digitemplid reservväelaste toetuseks.

“Lõppkokkuvõttes sünnibki Eesti tugevus sellest, et igaüks panustab oma rollis: riik, ettevõtted ja inimesed koos,” sõnas Hääl, kelle hinnangul on “Riigikaitsjate toetaja” tunnustus oluline märk sellest, et ettevõtete panust märgatakse.

“See tiitel on meie jaoks kahtlemata suur au ja tunnustus. Meil on hea meel näha, et ettevõtete panust Eesti riigikaitsesse märgatakse ning väärtustatakse. Kindlasti on Eestis veel palju ettevõtteid ja tööandjaid, kelle roll ühiskonna toimimises on väga oluline ning kelle panus väärib samuti tunnustust,” ütles ta.

Tänavusel riigikaitsjate toetajate tunnustusüritusel anti Reservväelaste fondi kaudu Kaitseväele ja Kaitseliidule üle ka fondi ajaloo suurim annetus – 100 000 euro väärtuses droonidetektorid, kuhu panustasid kõik Reservväelaste fondi partnerid ning Eesti rahvas, kes soetasid digilaigus tooteid või annetasid fondi otse.

Riigikaitsesse panustamine ei tähenda alati otseselt kaitsevaldkonnaga seotud tegevusi. Delfi Meedia personalijuhi Mailis Neppo sõnul on sõltumatu ajakirjanduse roll tänases julgeolekukeskkonnas samuti osa ühiskonna vastupanuvõimest.

“Ajakirjandus ei ole lihtsalt töö. See on osa riigi toimimisest ja ühiskonna vastupanuvõimest. Me töötame ka siis, kui olukord on pingeline – kriiside, valimiste, küberrünnakute või sõja ajal. Just sellistel hetkedel vajab ühiskond usaldusväärset infot kõige rohkem,” ütles Neppo.

Tema sõnul panustab ettevõte riigikaitsesse nii oma igapäevase töö kui ka organisatsioonikultuuri kaudu. Delfi toetab reservväelaste osalemist õppekogunemistel ning säilitab õppustel viibivate töötajate palga.

“Tööandjana peame oluliseks, et ükski töötaja ei peaks valima riigikaitse ja majandusliku kindlustunde vahel. Seetõttu säilitame õppekogunemistel osalevate töötajate palga ning tagame, et nende igapäevased tööülesanded oleksid meeskonna poolt kaetud,” rääkis Neppo.

Tänavusel Kevadtormil osales Delfi Meediast reservväelasena üheksa töötajat.

Neppo sõnul on selge, et reservteenistuses osalemine kasvatab ka igapäevatöös vajalikke oskusi. “Näeme, et reservteenistuses osalemine kasvatab meeskonnatunnet, vastutustunnet ja kriisiolukordades tegutsemise oskust ka igapäevatöös,” ütles ta.

Lisaks reservväelaste toetamisele pööratakse üha enam tähelepanu ka sellele, kuidas tööandjad hindavad ajateenistuses omandatud kogemusi.

Tänavune tööandjate uuring näitab, et teadlikkus ajateenistuses omandatud oskustest on kiiresti kasvanud. Kui 2023. aastal pidas ajateenistuses saadud kogemusi oma ettevõttes kasulikuks 38 protsenti tööandjatest, siis nüüd see protsent juba 67.

Kõige sagedamini seostatakse ajateenistust distsipliini, vastutustunde ja meeskonnatööoskustega. Samas näitab uuring, et juhtimisoskuste väärtustamine vajab veel suuremat teadvustamist.

Neppo sõnul on need oskused tööturul väga hinnatud.

“Ajateenistus ja reservteenistus annavad inimestele kogemusi, mida ei õpita klassiruumis ega saa omandada kontoris. Võime tegutseda surve all, vastutada teiste eest, teha otsuseid ebakindlas olukorras ning töötada meeskonnana on oskused, mida vajavad praktiliselt kõik organisatsioonid suurusest ja asukohast sõltumata,” ütles ta.

Kaitseministeerium on viimastel aastatel tugevdanud koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega ning sõlminud hea tahte kokkulepped Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja EVEAga. Eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust ning julgustada ettevõtteid reservväelasi senisest enam toetama.

Lisaks korraldab kaitseministeerium kaks korda aastas ettevõtjatele mõeldud riigikaitsekursust Tapa sõjaväelinnak, kus tutvustatakse Eesti julgeolekuolukorda ning erasektori rolli riigikaitses.

“Reservväelased on Eesti riigikaitse põhijõud ning meil on hea meel, et üha enam tööandjaid näevad reservväelaste toetamist Eesti julgeoleku tugevdamisena,” sõnas kaitseminister Pevkur ning lisas, et ettevõtete panus Eesti kaitsevõimesse palju suurem, kui esmapilgul paistab.