Kindlustuskaitsest loobumine on mäng tulega

Äripäev kirjutas 26. märtsil, et mõned ettevõtted on rahalist kokkuhoidu lootes kindlustusest loobunud. Paraku võib selline otsus omakorda kaasa tuua ettevõtte pankroti, sest säästetud kindlustusmaksete arvelt kahjusid ei korva.

Kindlustussüsteemi mõte on olnud aastatuhandeid sama: kaitsta end ühiselt ettenägematu kahju vastu, mis avaldab olulist mõju elujärjele. Kuna kõigi kindlustusvõtjate riskide realiseerumine sama perioodi jooksul pole tõenäoline, ongi odavam neid riske koos kanda.

Igaüks peab ise hindama oma riskide kandmise võimet ja vajadust neid kindlustuse maandada. Kuid enamasti on nii ettevõtteil kui ka eraisikuil majanduskriisi ajal käes vähem vaba raha, millega võimalikke kahjujuhtumeid ise katta. Näiteks hiljutise Mustika kaubanduskeskuse põlengu kümnetesse miljonitesse ulatunud kahjusummad oleks kindlustuseta tulnud kaupmeestel endil kanda.

Kriisi ajal on niigi kõik muud riskid suured. Pole mõtet topelt riskida, jättes kindlustamata need riskid, mida võrreldes võimaliku kahjuga suhteliselt väikeste kuludega kindlustada saab. Lisaks näitab senine kogemus, et kahjusid kipub just kriisi ajal rohkem ette tulema.

Kui mõni ettevõte otsustab riskid maandada oma jõududega, siis peab selleks ka reaalselt vahendeid leiduma. See, et Äripäeva artiklis näiteks toodud Eesti Energial on piisav finantstugevus teatud riskide kandmiseks oma jõududega, ei tähenda, et nimetatud ettevõte saaks jätta kindlustuskaitseta talle olulised objektid (nt elektrijaamad). Sest seal leevendab kindlustuskaitse šokki mitte ainult Eesti Energia, vaid kogu Eesti majanduse jaoks.

Äripäev leidis juhtkirjas, et hinnalangus hoiab ära kindlustusest loobumise. Hinna alandamine ei saa olla eesmärk omaette, sest kindlustusmaksed peavad tagama kahjude hüvitamise toimimise. Totaalne hinnalangetamine seab ohtu kindlustusandja suutlikkuse hüvitisi maksta. Kindlustuse hind kujuneb ikkagi prognoositavate kahjude alusel.