Tartu Ülikooli õppejõud ja majandusprofessor Raul Eamets devalveerimise tõenäosusse eriti ei usu, millel on ka poliitilised argumendid.
"Valuutakomitee süsteemis toimub kohandumine läbi tööturu ehk läbi palgalanguse. Miks peaksime praegu toimivat süsteemi muutma," küsis Eamets. Ta selgitas, et devalveerimine lööks valusasti erasektori laenude pihta, sest laenud on eurodes, aga tagasi makstakse kroonides. "Kannataks ka kogu riigi ja rahasüsteemi usaldusväärsus. Rääkimata eurole ülemineku edasilükkamine," täpsustas ta.
Eametsa sõnul tooks devalveerimine kaasa inflatsiooni, mis veelgi halvem, kui meil on vaja majandust ümberstruktureerida, siis tähendab see, et on vaja importida kapitalikaupu. "Devalveerimine teeb selle kallimaks ja pikas perspektiivis takistame nii majanduse arengut ja selle struktuuri muutumist. Kuna devalveerimine puudutab ettevõtte seisukohalt eelkõige palgakulusid, siis keskmiselt moodustavad palgakulud eksportivas sektoris kogukuludest suhteliselt väikese osa. Seega hinnakonkurentsis suurt ei võida," rääkis majandusprofessor.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Deflatsioon juba Eamets sõnul toimub - hinnad ja palgad näiteks ehitussektoris langevad.
Seotud lood
Nordea Panga juht Vahur Kraft ütles, et ei
saa valida emba-kumba, kas krooni devalveerimise või kulude alandamise, vaid
kõiki samme tuleb vaadata koos.
Me oleme samasuguses olukorras nagu Läti,
et laual on kaks varianti, kas kärpida kulutusi, mis toob kaasa hindade languse
ehk deflatsiooni, või siis devalveerime krooni. Ega rohkem variante ei leia,
usub Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt.
Tänases majandussituatsioonis tuleb kohe ja
hambad ristis alandada kulusid – kõikjalt kus annab ja ilma liigsete
emotsioonideta, sõnas Veikko Maripuu, investeerimispanga Redgate Partner.
Riigieelarve kärped ja krooni
devalveerimine ei ole üksteise alternatiivid. Kui kärpeid ei tehta, siis ei
tähenda see krooni devalveerimist, vaid seda, et Eesti majandusel seisavad ees
raskemad ajad, ütles Eesti Panga asepresident Andres Sutt.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.