Me oleme samasuguses olukorras nagu Läti,
et laual on kaks varianti, kas kärpida kulutusi, mis toob kaasa hindade languse
ehk deflatsiooni, või siis devalveerime krooni. Ega rohkem variante ei leia,
usub Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt.
"Lõpptulemus ei erine kummagi variandi puhul väga palju. Juhul kui inimesed mõtlevad, et kulusid tuleb kärpida kindlasti, välja arvatud minu palka ja muid hüvesid, siis on lihtsam kroon devalveerida," rõhutas Neivelt.
Neivelt selgitas, et tuleb lihtsalt teha ühiskondlik kokkulepe, et 10-20 protsenti alaneb kõikidel palk. Eksportivad ettevõtted või ettevõtted, kellel läheb hästi, ei pea palkasid alandama. Kes tegutsevad koduturul on juba mõnda aega koondanud või palkasid kärpinud. Riigisektor peab sellega järele tulema.
"Mina eelistan palkade kärpimist. Kokkulepe peaks puudutama kõiki ja tuleb vaadata, et keegi tekki enda poole ei tiri. Kõrgepalgalistel tuleks rohkem kärpida ja madalapalgalistel vähem. Kujutagem ette, et kui meil oleks euro, siis tuleb meil lihtsalt kulusid kärpida ning mingit diskussiooni ei oleks," rääkis Neivelt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Devalveerimine on Neivelt sõnul valusam. Aasta või kahe perspektiivis ei ole suurt vahet, aga tavapärane on, et alguses devalveeritakse natuke rohkem ja palkasid kärbitakse natuke vähem kui vaja, lisas ta.
Raha vist veel kahe nädalaga reservides ei lõpe, et nii kiiresti riik veel kokku ei kuku, aga mida kiiremini kärpeotsused teeme, seda parem, märkis Neivelt. "Küsimus on, kas teeme ise või tuleb IMF seda tegema," toonitas ta.
Seotud lood
Nordea Panga juht Vahur Kraft ütles, et ei
saa valida emba-kumba, kas krooni devalveerimise või kulude alandamise, vaid
kõiki samme tuleb vaadata koos.
Kuigi varem lootis valitsuskoalitsioon täna
õhtuks kaheksamiljardilise kärpekava kokku saada, ei saadud sellega siiski
hakkama.
Peaministri majandusnõunik Aare Järvan
ütles, et krooni devalveerimist ei tule, kuna selleks puuduvad nii poliitilised
kui ka majanduslikud argumendid.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.