Nordea Panga juht Vahur Kraft ütles, et ei
saa valida emba-kumba, kas krooni devalveerimise või kulude alandamise, vaid
kõiki samme tuleb vaadata koos.
"Selge on see, et majandus on kriisis, kuid on oluline, kuidas me võimalikult väikeste kahjudega saaksime kriisist välja tulla. Kõike samme tuleb vaadata koos," toonitas Kraft. Tema hinnangul peab olema erinevate meetmete kompleks, mis peab omavahel kokku sobima ja andma parima tulemuse.
"Kompleksi kuuluvad näiteks kulutuste vähendamine, teatud investeeringute jätkamine, restruktureerimine jne. See on nagu malemäng, kus erinevate sammude ette nägemine ja kombineerimine peab viima võiduni," rääkis Kraft.
"Krooni devalveerimisest ei räägi me mingil juhul. Räägime majanduse kohandumisest. Meil ei ole häid ega halbu valikuid, meil on halvad ja väga halvad valikud. Devalveerimine ei lahenda meie olukorda, vaja on, et majandus kohanduks," ütles Kraft.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majanduse kohandumine peab aga Krafti sõnul toimuma nii seesmisi- kui välimisi tingimusi arvestades, aga kohanduma peavad kõik: riik, eraisikud, ettevõted, avalik sektor. "Leian, et ka suhtumine IMF-i ei pea olema nii koletu, kui seda viimasel ajal meil näidatud on - selge on see, et neil on omad protseduurid ja reeglid. Samas on IMF-i eesmärk ikkagi riike aidata," märkis Kraft, korrates, et kõiki samme tuleb vaadata koos ja ühtses meetmete kompleksis.
Seotud lood
Me oleme samasuguses olukorras nagu Läti,
et laual on kaks varianti, kas kärpida kulutusi, mis toob kaasa hindade languse
ehk deflatsiooni, või siis devalveerime krooni. Ega rohkem variante ei leia,
usub Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt.
Tänases majandussituatsioonis tuleb kohe ja
hambad ristis alandada kulusid – kõikjalt kus annab ja ilma liigsete
emotsioonideta, sõnas Veikko Maripuu, investeerimispanga Redgate Partner.
Riigieelarve kärped ja krooni
devalveerimine ei ole üksteise alternatiivid. Kui kärpeid ei tehta, siis ei
tähenda see krooni devalveerimist, vaid seda, et Eesti majandusel seisavad ees
raskemad ajad, ütles Eesti Panga asepresident Andres Sutt.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.