Tänases majandussituatsioonis tuleb kohe ja
hambad ristis alandada kulusid – kõikjalt kus annab ja ilma liigsete
emotsioonideta, sõnas Veikko Maripuu, investeerimispanga Redgate Partner.
"Eelnevalt olukorra liiga optimistlikult hindamise, uljuse ja globaalse finantskriisi tõttu tuleb tänases majandussituatsioonis kohe ja hambad ristis alandada kulusid – kõikjalt kus annab vähendada ja ilma liigsete emotsioonideta," sõnas Maripuu.
"Kui sellega siiski ei õnnestu saavutada tasakaalu, parandada konkurentsivõimet ning kriis maailmas jätkub, siis tuleb paratamatult ühel hetkel kätte devalveerimise hetk. Lihtsalt kui esimest sammu (kulude vähendamist) ei tehta, jõuab teine samm kätte märgatavalt kiiremini. Kui aga läheb hästi, Eestis võetakse kulude alandamist tõsiselt ja olukord maailmas stabiliseerub, pääseb Eesti seekord D-päevast," rääkis ta.
"Mäletan, et 2007. aasta oktoobris diskuteerisin ühel seminaril Eesti Panga asepresidendiga, kes väitis, et devalveerimist ei tule Eestis mingil juhul – see on valuutakomitee tingimustes välistatud. Ma ei soovitanud ei siis ega praegu seda teemat võtta must-valgelt – teatud olukorras pole paremat väljapääsu kui devalveerimine. Mitte et see oleks ainus väljapääs, kuid D-sõna pole kindlasti nii hull kui seda püütakse välja näidata," lisas Maripuu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul võidakse üldises plaanis vabatahtlikust kulude vähendamisest aru saada, kuid iga üksikisiku tasemel on see valus teema. "Kui ettevõtte juht läheb alluva juurde ja ütleb, et oleme olukorras, kus on vaja kärpida palka, siis ilmselt on esimene reaktsioon negatiivne. Hästi, eraettevõtja surub oma vajaduse lõpuks ikka läbi, eriti kui alternatiiviks oleks tegevuse lõpetamine või pankrot. Aga kuidas reageerib Eesti avalik sektor? Vastus on, et seni peaaegu ei kuidagi."
"Ei ole mõtet end petta – kergeid lahendusi pole," tõdes ta. "Lisaks karmile kokkuhoiule tuleb ka palju suhelda. See tähendab, et tuleb teha aktiivsemalt oma häält ka väljaspool, käia riigi tasemel ja koos eraettevõtjatega välisinvestorite juures olukorda tutvustamas."
"Seda kahel põhjusel: Eestit pannakse täna ühte patta lõunanaabritega. Tuleb aktiivselt näidata, et Eesti olukord on erinev. Kuid veelgi tähtsam – kontakti välisinvestoritega on vaja kindlasti hoida tuleviku nimel, sest raha saamine on keeruline veel pika aja jooksul. Konkurents rahale on väga suur. Kui sind sellel kaardil pole, siis sind pole olemaski," ütles Maripuu.
Loe lisa homsest Äripäeva kaaneloost.
Seotud lood
Nordea Panga juht Vahur Kraft ütles, et ei
saa valida emba-kumba, kas krooni devalveerimise või kulude alandamise, vaid
kõiki samme tuleb vaadata koos.
Riigieelarve kärped ja krooni
devalveerimine ei ole üksteise alternatiivid. Kui kärpeid ei tehta, siis ei
tähenda see krooni devalveerimist, vaid seda, et Eesti majandusel seisavad ees
raskemad ajad, ütles Eesti Panga asepresident Andres Sutt.
Peaministri majandusnõunik Aare Järvan
ütles, et krooni devalveerimist ei tule, kuna selleks puuduvad nii poliitilised
kui ka majanduslikud argumendid.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.