- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,42%65 805,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,52
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,42%65 805,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põlevkiviõlimaksu pole vaja
Niivõrd ressursimahukas äris nagu põlevkivitööstus on kriitilise tähtsusega maksukeskkonna stabiilsus ja pikk planeeritavus. Peale selle on kogu Eesti põlevkivi vääristamise seisukohalt oluline, et maksustamisobjekt oleks eelkõige kasutuses olev ressurss, mitte lõpptoodang, kirjutab VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa.
Riigikontroll on oma aruandes soovitanud kaaluda võimalust maksustada põlevkiviõlist saadav tulu. Meie meelest pole majanduslikult mõistlik kehtestada võtmetähtsusega ja tööstusharule uusi ja põhjendamata makse. Seda enam, et selline mudel vähendaks ettevõtete soovi tegeleda innovatsiooniga, mis on riigi majanduse prioriteet ning oluline ka inimeste heaolu suurendamise seisukohalt.
Eesti riigil on põhilise maavaraga tõesti vedanud. Kohalik põlevkivi sisaldab aineid, mida juba praegugi kasutatakse üle terve maailma muu hulgas kosmeetikatoodete, arvutite, televiisorite, autode ja parimate firmade mobiiltelefonide valmistamisel. Põlevkivist saame toota ja toodame õlikütuseid, kummivaike, peenkeemiat, tulevikus ka mootorikütuseid. Peame sellise rikkusega targalt ringi käima, et suurimat võimalikku väärtust luua. Maksupoliitika on seejuures üks tarkuse ja rumaluse selgemaid mõõdupuid ning näitab ära, kas riik soodustab suurema lisandväärtusega toodete tootmist või hoopiski kallite kemikaalide suunamist ahju.
Oleme harjunud mõtlema, et Eestis on olemas justkui oma väike naftatööstus. Põlevkivitööstuse ja naftatööstuse lõpptoodete kasutusvaldkondasid võib omavahel võrrelda küll, kuid tegelikult on need kaks tööstuse liiki täiesti erinevad. Põlevkivitööstus on ja jääb haruldaseks nähtuseks. Hiina, Brasiilia, Iisraeli ja Saksamaa kõrval on Eesti maakeral viies paik, kus põlevkivi tööstuslikus mastaabis töödeldakse.
Tööstusliik pole haruldane mitte niivõrd ressursi piiratuse pärast (maailmas ületavad põlevkivivarud nafta omasid mitu korda), vaid sektori keerukuse poolest. Maast väljavõetud ressurss - erinevalt naftast - nõuab veel keerulist töötlust, mis kokkuvõttes teeb põlevkivitööstuse väga rahamahukaks (investeeringud kaevandamisse, töötlemisseadmetesse). Ning seetõttu ka riskantseks ettevõtja ja investori jaoks. Olenemata suurtest investeeringutest ning tehnoloogia ja keskkonnaga seotud riskidest, jääb lõpptoote hind seejuures otseselt sõltuma volatiilsest naftahinnast.
Arvuliselt võib sektori loogikat iseloomustada lihtvõrrandiga, kus 1 euro käibe saamiseks tuleb teha 4-5 eurot investeeringuid . Tekkivast käibest moodustavad 25% riigimaksud ja lõviosa saadud kasumist läheb investeeringute katmiseks. Viimane omakorda selgitab, miks õlitööstused maksavad vähe otseseid tulu pealt saadud makse.
Praegu maksab VKG riigile 40–42 miljonit eurot aastas, 2015. aastaks kasvab see summa 75 miljoni euroni. Tänase maksukeskkonna ülevaatamine pole VKG seisukohalt iseenesest halb mõte, sest viimaste aastate praktika kohaselt tabab meid niikuinii igal aastal võrdlemisi ootamatult ulatuslik keskkonnatasude tõus.
On iseenesest tänuväärt, et riigikontroll kui riigi vara kasutamise ja kvaliteetse avaliku halduse peamine järelevalvaja on analüüsinud põlevkivisektori tegevust. Teisalt on täiesti kummastav, et riigikontroll ei ole oma aruandes tähelepanu pööranud eelmisel aastal riigi poolt Eesti majanduskeskkonnale antud põhihoobile, milleks oli ootamatu keskkonna- ja ressursitasude tõus.
VKG-l on vähemasti heameel selle üle, et keskkonnamaksude tõusust saadud tuluga kattis riik õpetajate palgatõusu. Kuid investeerimiskliima seisukohalt oli tegemist hävitavalt mõjuva sammuga, mis takistas märkimisväärselt suurte investeerimisprojektide (näiteks rafineerimistehase) ajakohast elluviimist.
Tuleb aktsepteerida, et riik teeb poliitikat ja on kõikvõimas, aga me loodame jätkuvalt, et riik on ka nutikas. Hoiab oma tööstust, mis loob väärtusi ja heaolu ning võimaldab õpetajate ja teiste palku tõsta ka tulevikus sellises tempos, mis inimesi tõepoolest rahuldaks.
Seotud lood
Hea kasumlikkusega Eesti õlitööstused maksavad vähe makse, märgib riigikontroll eile avalikustatud aastaraportis 2012–13.
VKG Oili nõukogu esimehe Priit Rohumaa sõnul on juba täna Eesti põlevkivisektor maksustatud oluliselt kõrgemalt kui sama tööstusharu teistes riikides.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele