VKG: põlevkivisektori areng suure küsimärgi all

"Seetõttu on projektide tasuvusajad ja pikaajaline maksustabiilsus äärmiselt oluline. Riik peab leidma optimaalse maksumäära, et investorid julgeksid siia sektorisse investeerida. Naftaturud on olnud alati volatiilsed ning lisaks suurele investeeringu riskile on ka tururisk märkimisväärne," selgitas ta.

Rohumaa lisas, et põlevkivi on Eesti rahva oma, kuid teda kaevandades pole võimalik veel rahvast rikkaks teha. "Ressurss on sedavõrd madala kütteväärtusega, et tema eksport ei ole mõeldav. Transport sadamani oleks juba üle poole omahinnast. Seetõttu tuleb teha suuri investeeringuid, et vabastada põlevkivis sisalduv potentsiaal," lausus ta.

"Ehitada õlitehased, järeltöötlused, puhastusseadmed, jääkenergia tarbeks elektrijaamad ning jaotussüssteemid. Lisaks mineraalse osa tarbeks veel ehitusmaterjalide suund," lisas Rohumaa.

Kõik investeeringud võtab investor tema sõnul enda peale ning soovib neilt saada sektorile ja riskidele vastavat tootlust. "On siis investoriks riik või eraettevõte. Põlevkivisektori ettevõtted julgesid senini investeerida, sest riik oli paika pannud pikaajalised, kuni 2015,  tasumäärad ressursile ja keskkonnale," märkis Rohumaa. "Kahjuks riik otsustas 2012. aastal erakorraliselt tõsta kõiki eelnevalt kokkulepitud tasusid 80-120% eelnevalt planeeritu suhtes."

VKG-le tähendas see aastas täiendavaid rahalisi kulutusi ligi seitsme miljoni euro ulatuses. "Sellised ootamatud maksutõusud ei aita kaasa selle sektori arendamist, uute kõrgema lisandväärtusega toodete tegemist," sõnas Rohumaa.

VKG hinnangul on täna riik juba tekitanud olukorra, kus kogu põlevkivisektori areng on suure küsimärgi all. "Naftahindade prognoos näitab 20% langust lähiaastatel ja riik on seadnud sihiks iga aasta tõsta makse 20%. On ju selge, et selline asi lõppeb krahhiga," märkis ta. Seetõttu pooldab VKG selgelt ka olemasoleva maksusüsteemi ülevaatamist, lisas Rohumaa.