Keskpank kasvatas reserve edukamalt

Lõviosa keskpanga reservidest on samuti paigutatud euroala riikide võlakirjadesse, teise suurema grupi moodustavad aga võlakirjad välisvaluutas.

Eelmisel aastal oli Eesti Panga investeerimisportfelli tulusus 0,91 protsenti, mis on märgatavalt parem tulemus riigikassa saavutatust. Tõsi, tunamullusega võrreldes kukkus keskpanga portfelli tulusus kordades.

Aktsiatega maandati riske

Viiendik reservidest aktsiatesse?

Õppejõu Viljar Veebeli arvates on mõistlik olemasoleva investeerimisstrateegiaga jätkata, kui peame reaalseks, et portfellis olevaid varasid on vaja juba järgmise kriisi käigus müüa. Siiski võiks tema hinnangul kaaluda ideed paigutada üks osa reservidest parema tootluse huvides näiteks indeksaktsiatesse. Aktsiate osakaal võiks olla viiendik, mille realiseerimisvajaduse tõenäosus on väga madal, märkis Veebel.

Tema sõnul on olemasolev riigi reservide portfell kriisiaastatel loodetavasti hästi väärtust hoidev ja realiseeritav, kuid see tuleb tootluse arvelt aktsiaturgude tugeva tõusu aastatel. “Kui seada reservide paigutajatele eesmärgiks teenida keskmiselt kuus protsenti tootlust kümne-aastase perioodi jooksul, lubades oluliselt kõrgemat riski ja võimalikku kahju kiirmüügi korral, suudaksid nad selle saavutada,” leidis ta.

Veebel tõi välja olulise küsimuse, kas viimase finantskriisi kogemuse valguses on normportfellide põhimõtteid piisavalt ajakohastatud? Seda eeskätt riskide ja tulususe suhte osas, vältimaks olukorda kus seni kõrgeimat reitingut kandnud valitsuste võlakirjad alandatakse kiiresti rämpstasemele ja portfelli omanik peab need tingimustega vastavuses püsimiseks kahjumiga realiseerima.

TASUB TEADA

Eesti Panga reservide (354 mln eur) investeeringud eelmise aasta lõpus:

Euroala riikide võlakirjad 53,95%Riigivõlakirjad väljaspool euroala 33,9%Aktsiad väljaspool euroala 10,17%Kuld 1,98%

(Täpsemat portfelli sisu Eesti Pank ei avaldanud)

MIS ON MIS

Eesti Panga reservid

Reservid tagavad keskpanga sõltumatuse valitsusest ja kindlustavad piisava kapitali olemasolu võimalike kahjude katteks. Laiemalt toetavad reservid euroala rahasüsteemi usaldusväärsust ning Eesti majanduse ja finantssüsteemi stabiilsust.Suurima osa investeeringutest moodustavad euroala riikide võlakirjad (mullu üle 50% portfellist). Teine suurem investeeringute grupp on väljaspool euroala asuvate riikide võlakirjad. Umbes kümnendiku portfellist moodustavad aktsiad. Lisaks on Eesti Panga reservide hulgas 8250 untsi ehk 233,9 kg kulda.Pärast euroalaga liitumist 2011. aastal kandis Eesti Pank varasid ka Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi, mille kohta on Eesti Panga bilansis 103 miljoni euro suurune nõue Euroopa Keskpanga vastu.Eesti Pank omab lisaks investeerimisportfellile 1,8 miljardi eurost tagavara, mida ei investeerita, kuid mille arvelt on teatud piires võimalik investeerimisportfelli suurendada.