Eesti Pank eraldas oma kasumist osa riigile

Laar ütles, et keskpangale on oluline saavutada piisav reservide maht, et probleemide korral saaks ilma riigi abita hakkama. Tema sõnul tekivad keskpankadel probleemid tavaliselt siis, kui majanduses on üldiselt rasked ajad. "Reservide kogumisega vähendame riski, et peaksime niigi raskel perioodil tekitama täiendava koormuse maksumaksjatele. Praegusel hetkel, kui Eesti ümber on suurenenud erinevad riskifaktorid, on reservide kogumine eriti vajalik," ütles Laar.

Eesti Panga kapitaliseeritus suhtena rahapoliitilistesse riskivaradesse on euroala keskpankade arvestuses eelmise aasta lõpu seisuga kolme kõige madalama seas. Eesti Panga nõukogu võttis 2012. aastal pikaajaliseks sihiks kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. See tähendab vajadust tõsta kapitali taset umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.

Nõukogu otsus lähtus sellest, et Eesti Panga kapitali suhteline tase peab kasvama euroala keskpankade keskmise tasemeni, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel vaadatakse eurosüsteemi kui terviku kapitali ja riskide suhet.

Eesti Pank sai mullu eurosüsteemi (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 42,2 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 51,6 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt mullu 3,7 miljonit eurot, 2012. aastal teenis keskpank 8,1 miljonit. Eesti Panga põhitegevuskulud kasvasid sularaha valmistamiskulude tõttu mullu 17,4 miljoni euroni võrreldes aasta varasema 16,2 miljoniga.

Eesti Panga puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 6,8 miljoni euro väärtuses, mullu oli esmakordselt tehtud riskieraldise maht 11,5 miljonit eurot. Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu, lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.

Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 129 miljonit eurot.