- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,78
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Pank eraldas oma kasumist osa riigile
Eesti Panga nõukogu otsustas täna kanda keskpanga mullusest 23,5 miljoni euro suurusest kasumist veerandi ehk 5,9 miljonit eurot riigieelarvesse.
Aprillis nõukogu korralisel istungil otsustas nõukogu, et jätkab senise kasumijaotuse strateegiaga, mille kohaselt annab keskpank riigile oma mullusest kasumist0-25 protsenti.
Nõukogu esimehe Mart Laari sõnul seab kasumieraldise suurusele piirid Eesti Panga suhteliselt väike kapital teiste euroala keskpankade võrdluses.
Laar ütles, et keskpangale on oluline saavutada piisav reservide maht, et probleemide korral saaks ilma riigi abita hakkama. Tema sõnul tekivad keskpankadel probleemid tavaliselt siis, kui majanduses on üldiselt rasked ajad. "Reservide kogumisega vähendame riski, et peaksime niigi raskel perioodil tekitama täiendava koormuse maksumaksjatele. Praegusel hetkel, kui Eesti ümber on suurenenud erinevad riskifaktorid, on reservide kogumine eriti vajalik," ütles Laar.
Eesti Panga kapitaliseeritus suhtena rahapoliitilistesse riskivaradesse on euroala keskpankade arvestuses eelmise aasta lõpu seisuga kolme kõige madalama seas. Eesti Panga nõukogu võttis 2012. aastal pikaajaliseks sihiks kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. See tähendab vajadust tõsta kapitali taset umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.
Nõukogu otsus lähtus sellest, et Eesti Panga kapitali suhteline tase peab kasvama euroala keskpankade keskmise tasemeni, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel vaadatakse eurosüsteemi kui terviku kapitali ja riskide suhet.
Eesti Pank sai mullu eurosüsteemi (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 42,2 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 51,6 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt mullu 3,7 miljonit eurot, 2012. aastal teenis keskpank 8,1 miljonit. Eesti Panga põhitegevuskulud kasvasid sularaha valmistamiskulude tõttu mullu 17,4 miljoni euroni võrreldes aasta varasema 16,2 miljoniga.
Eesti Panga puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 6,8 miljoni euro väärtuses, mullu oli esmakordselt tehtud riskieraldise maht 11,5 miljonit eurot. Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu, lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.
Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 129 miljonit eurot.
Seotud lood
Eesti inflatsiooni pidurdumine selle aasta alguses oli järsk, kuid suhteliselt kitsapõhjaline. Märtsis odavnes aasta võrdluses 33% tarbijate ostukorvist, kirjutas Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai.
Eesti Pank, kes paigutab kümnendiku oma reservidest aktsiatesse ja pisut ka kulda, on viimasel paaril aastal riigikassast tulusamalt investeerinud.
Eilsel Eesti Panga nõukogu korralisel istungil otsustas nõukogu jätkata senise kasumijaotuse strateegiaga, mille kohaselt annab keskpank riigile oma mullusest kasumist 0-25 protsenti.
Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul mängib Eesti majanduslanguses olulist rolli Soome ja Venemaa majanduse vindumine.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele