Uus finantstehingute maks vähendaks SKPd ja palku

Sellest hoolimata on maksul märkimisväärsed tagajärjed Euroopa majandusele, näitab Euroopa Komisjoni koostatud mõjude analüüs. Aktsiaturgude ja võlakirjaturgude käive väheneb sellest pea kümnendiku võrra. Derivaatidega kauplemine väheneb hinnangu järgi ligi 70% ning nn robotkauplemine enam kui 90%. Ettevõtjatele tähendab uus maks kapitali hinna tõusu, mille tagajärjel väheneksid investeeringud ca 4%. See omakorda vähendab ELi SKP-d 1,7%. Hõive väheneks 0,2% ja palgad 1,6%. (Need andmed on pärit 2011. a koostatud analüüsist kogu ELi kohta).

Dagens Industri kirjutab, et maksust ei pääse ka Rootsi finantsasutused, ehkki Rootsi ise uue maksuga liituda ei kavatse. Komisjoni ettepaneku järgi maksustatakse ka väljaspool maksu kehtimise piirkonda tehtud tehing, kui mõne selle osapoole koduriik on maksu kehtestanud riik.

Uus maks diskrimineeriks Rootsi ettevõtteid, mis tahavad end derivaatide abil valuutakõikumiste vastu kindlustada. Parim oleks valuutaderivaatide maksustamine uue maksuga juba eos välistada, kirjutab leht, kuid Rootsil otsustusõigust ei ole. Euroopa Liidu rahandusministrite selle aasta esimesel kohtumissel andsid 27 riigi mjnistrid 11 riigile voli maksuga edasi minna enne, kui mingeid ettepanekuid üldse laual oli. Ja otsuste tegemise juures on vaid need 11 riiki.

Tänane Financial Times lahkab samuti komisjoni maksuettepanekut, mis ametlikult pannakse lauale lähinädalate jooksul.

Lehe andmeil on maksu haare arvatust ulatuslikum, kuna see kätkeb ka meetmeid maksust kõrvalehiilimise vältimiseks. Komisjoni ettepaneku järgi tuleks maksu rakendamisel aluseks võtta ka see, kus vastav finantstoode turule toodi, isegi kui sellega kaubeldakse Aasias, USAs või Suurbritannias. Nii on vähem motivatsiooni tehingud maksualalt välja kolida.

Hinnanguliselt laekuks maksust 30-35 miljardit eurot aastas.

Komisjoni visandis on selgelt määratletud maksuvabastused negatiivsete mõjude vähendamiseks pensionifondidele ja majandusele tervikuna. Ilmselt tuleb veelgi järeleandmisi, et maksu vastu huvi ilmutanud riigid sellega ka tegelikult nõustuksid, kirjutab FT.

Need 11 riiki on: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Belgia, Portugal, Austria, Slovakkia, Kreeka, Sloveenia ja Eesti.