Tööstusel pole luksust mõelda, et praktikant võtab ära kellegi tööaja

Tööstussektor on pikalt ponnistanud, et tööstus oleks noorte karjäärivalikutes. Selleks tuleb noore inimese värbamist alustada varakult, pakkuda praktikakohti ja hoida tööstusettevõtteid pildil.

Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juhi Ander Sile on viimastel aastatel ja kitsamalt kevadeti näinud, et aktiivsed ettevõtted pöörduvad ise enne lõpetamisi kooli poole, et tutvuda noortega ja kutsuda neid tööle. “See on ikka nii, et mida rohkem majandus tõuseb, seda aktiivsemalt tulevad ka ettevõtted meie juurde,” selgitab Sile.

“Kahjuks on siin üks suur “aga”. Meil ei ole nii palju noori [pakkuda, nagu turg vajaks],” sõnab Sile. “Kui võtta näiteks CNC-metallilõikepingi õpe, siis sellel alal lõpetab meil tänavu ainult kuus noort. Valdkonna tutvustamine ja erialade reklaam on see, mida peaks noortele rohkem tegema.”

Valdkonna turundamiseks ja reklaamiseks on Sile sõnul mitu võimalust ning viimastel aastatel on tema hinnangul suurt rolli mänginud näiteks Inseneriakadeemia. “On erinevaid õpitubasid või avatud tehaste päev, aga palju tegevusi on seotud just Inseneriakadeemiaga. Kindlasti on inseneeria populariseerimisel kaasa aidanud.”

Eesti Masinatööstuse Liidu juhi Andri Harani sõnul on siiski suur mure see, et otse koolipingist ei soovita noort tööle võtta. “Koolis olevat noort või koolist tulevat noort ei kipu ettevõtted tööle võtma. Pigem soovitakse kohe 3‒5aastase kogemusega spetsialisti,” märkis Haran.

“Kust need 3‒5aastase kogemusega inimesed tulevad, kui neile võimalust ei anta? Siin peavad ettevõtted natuke peeglisse vaatama ja looma võimalused, et tööjõud meil pika aja vältel päriselt tekiks. Noortele tuleb need võimalused anda nii praktikakohtade loomise kui ka esimese töökoha pakkumise kaudu,” ütles ta.

Haran selgitas, et kui ettevõtted soovivad tulevikus olla tööjõu jaoks konkurentsivõimelised ja tagada, et inimesed sooviksid nende juurde tööle tulla, siis tuleks noorte värbamisega ja kuvandi loomisega tegelema hakata juba varakult.

Masinatööstuse liidu juht selgitas, et ettevõtted on erinevad, mõned on praktikaprogrammide läbiviimiseks määranud eraldi vastutajad ja mõnedes ettevõtetes ei soovita üldse praktikante võtta. “Teised võib-olla tõesti ei vaata seda veel sellise pilguga ja pigem nähakse seda kui segavat faktorit, et keegi peab ju selle noorega tegelema, teda juhendama ning see võtab ära kellegi tööaja,” tõi Haran näiteks.

Harani sõnul peaks praktika olema väärtuslik kogemus, sest noore inimese kogemus ühes ettevõttes võib kujundada terve tööstusharu mainet. “Paraku on nii, et üks tõrvatilk meepotis võib rikkuda kogu meepoti. Sellega tuleb olla hoolas, kuidas sa [praktikat] pakud ja kuidas sa noortega hakkama saad. Lõpuks sa ei esinda ainult enda tehast, vaid kogu sektorit. Ja muljed on kerged tekkima,” märkis Haran.

Saadet juhtis Harro Puusild.