• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−1,32%68 869,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,66
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−1,32%68 869,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,66
Eurogrupi juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles intervjuus Saksa väljaandele Handelsblatt, et ettepanekud, et Euroopa Keskpank ja euroala riigid Kreeka võlgadest kahjumi sisse võtavad, ei ole täiesti absurdsed.
Selline lahendus ei ole täiesti absurdne, ütles Juncker. Küll aga oleks absurdne seda praegu avalikult kommenteerida, vahendas agentuur Bloomberg.
Eile Luksemburgi parlamendis samal teemal saadikute küsimustele vastates eitas Juncker, et IMF või selle juht Euroopa Keskpanka kuidagi survestaks. Samas märkis ta, et kui siiski Euroopa Keskpank peaks nõustuma Kreeka võla osalise mahakandmisega, ei oleks kahju kuigi suur.
„Need väärtpaberid, mis Euroopa Keskpank ostis, osteti nominaaliga võrreldes suure allahindlusega. Nii et kui keskpank seda teeks, nagu teie väitel Pr (Christine - toim.) Lagarde soovitab, ei too see kaasa suuri kahjumeid. Õieti ei johtu sellest pea mingisuguseid kahjumeid,“ ütles Juncker.
Agentuur Reuters vahendas, et teemat sel nädalal arutanud Euroopa Keskpangas ei ole mingit üksmeelt. Ei kahjumi sissevõtmise ega võimalike alternatiivide osas nagu leppimine summadega, mida võlakirjade eest maksti, selle asemel, et nõuda võlakirjade väljalunastamist nimiväärtuses, kirjutas Reuters tuginedes kahe keskpanga allika väidetele.
 Hinnanguliselt on Euroopa Keskpanga bilansis Kreeka võlakirju umbes 40 miljardi euro väärtuses.
Allikate sõnul on pank võlakirjade eest maksnud 38 mld eurot, 12 miljardit vähem kui 50 mld eurot, mis on võlakirjade nimiväärtus. Vahe kataks „augu“ oktoobris Kreeka jaoks kokku lepitud abipaketis, kus nn avaliku sektori osa oleks 130 mld eurot.
IMF on väljendanud korduvalt muret, et Kreeka ja erasektori vahel arutusel olev laenude osalise mahakandmise kokkulepe ei pruugi olla piisav, et Kreeka sealt edasi oma võlgade teenindamisega ise toime tuleb. See nõuaks avaliku sektori laenuandjatelt suuremat panust. Samuti on Kreeka ähvardanud, et vabatahtliku kokkuleppe asemel on olemas ka võlgade jõuga mahakirjutamine. Seegi jätab küsimuse, mis saaks sellisel juhul 2010. a kevadest käivitatud vastuolulise tugiostuprogrammi raames Euroopa Keskpanga bilanssi ostetud võlakirjadest. 
Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles Davosis, et poliitikud ei peaks Euroopa Keskpanka survestama kahjumi kandmises osalema. Tagajärg võib olla, et Euroopa Keskpank kahetseb selle tugimeetme käikulaskmist, et hädas riike abistada, vahendas Bloomberg. 

Seotud lood

Uudised
  • 27.01.12, 08:52
"Kreeka vajab rohkem raha"
Avalikul sektoril ehk siis liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel tuleb ilmselt oma panust Kreeka uues abipaketis suurendada, tunnistas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn agentuurile Reuters.
Uudised
  • 25.01.12, 13:52
"Ei saa öelda, et Kreeka pole midagi teinud"
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Kreeka ELi/IMFi abiprogrammiga riikidest endiselt kõige kehvemas seisus ning uudised Kreekast oodatust halvemad nii kasvunumbrites kui tegudes, kuid samas ei saa ka väita, et Kreekas midagi pole tehtud.
Uudised
  • 25.01.12, 16:00
Euroopa Keskpank võlavaidluses surve all
Võib juhtuda, et kui erasektori panusest ei piisa, tuleb Kreeka võla kergendamisel osaleda ka avaliku sektori laenuandjatel nagu Euroopa Keskpank.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele