• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−1,32%68 869,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,66
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−1,32%68 869,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,66
Võib juhtuda, et kui erasektori panusest ei piisa, tuleb Kreeka võla kergendamisel osaleda ka avaliku sektori laenuandjatel nagu Euroopa Keskpank.
Kreeka kõnelused kreeditoridega jõudsid esmaspäeval ummikusse, kui eurogrupi rahandusministrid lükkasid tagasi kreeditoride endi sõnul „viimase pakkumise“ võlgade osalise mahakandmise kokkuleppeks. Aeg aga tiksub – Kreeka vajab uut abipaketti enne kui märtsis jõuab kätte võlakirjade lunastamise tähtaeg mahus 14,5 miljardit eurot, vahendas Reuters. Seda raha Kreekal endal ei ole.
„Küsimus tasakaalust erasektori ja avaliku sektori panuse vahel on tõsine küsimus,“ ütles Lagarde täna Euroopa Keskpanka otseselt nimepidi nimetamata. "Kui Kreeka erasektori kreeditoridega ei sünni piisavat kokkulepet, tuleb oma osa anda ka avaliku sektori laenuandjatel,“ ütles Lagarde.
Eesmärk on vähendada Kreeka võlakoorem aastaks 2020 120%le SKPst, mille teenindamisega riik loodetavasti omal jõul toime tuleks. Eesmärk on vähendada Kreeka 350 mld euro suurust võlakoormat 100 mld euro võrra.
Euroala riikide võlakirjaturul 2010. a kevadel vastuolulise tugiostude programmi käivitanud Euroopa Keskpanga bilansis on Kreeka võlakirju hinnanguliselt 40-45 miljardi euro suuruses summas.
Euroopa Keskpank on seni välistanud Kreeka võlakirjadelt kahjumi sissevõtmise.
Christine Lagarde kordas täna ka ettepanekut ühendada euroala ajutine päästefond EFSF ja suvest käivituv alaline päästemehhanism ESM, et n.ö tulemüür oleks tugevam.
„Kui need kaks saaks ühendada Euroopa ühiseks „potiks“, oleks see usalduse jaoks väga tugev signaal,“ ütles Lagarde.
Kahe abifondi kombineerimisel kasvaks laenuvõime hinnanguliselt 750 mld eurole.
Rahandusminister Jürgen Ligi, kes täna nädala algul toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisest ülevaadet andis, pidas võimalikuks, et sellisel moel abifondide laenuvõime suureneks. Triljonitest ei maksa siiski spekuleerida.

Seotud lood

Uudised
  • 15.02.12, 13:59
Euroopa Keskpank võib kasumi Kreeka võlakirjadelt välja jagada
Euroopa Keskpanga ametnikud on andnud vihjamisi mõista, et võivad Kreeka võlakirjadelt saadava kasumi liikmesriikidele välja jagada, et aidata katta Kreeka abiprogrammis haigutavat auku.
Uudised
  • 27.01.12, 08:52
"Kreeka vajab rohkem raha"
Avalikul sektoril ehk siis liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel tuleb ilmselt oma panust Kreeka uues abipaketis suurendada, tunnistas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn agentuurile Reuters.
Uudised
  • 27.01.12, 09:47
"EKP kahjum Kreeka võlast pole absurd"
Eurogrupi juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles intervjuus Saksa väljaandele Handelsblatt, et ettepanekud, et Euroopa Keskpank ja euroala riigid Kreeka võlgadest kahjumi sisse võtavad, ei ole täiesti absurdsed.
Börsiuudised
  • 01.02.12, 17:41
EKP Kreeka tõttu surve all
Kreeka lubab nädala lõpuks erasektori laenuandjatega kokkulepet riigi võla osaliseks mahakirjutamiseks, kuid ka Kreeka kreeditoril Euroopa Keskpangal on raske tagaplaanile jääda.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele