- ST
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Skandagra Eesti müügijuhi Argo Bogdanovi sõnul ei ole muutunud üksnes turuolukord, vaid kogu põllumajandusettevõtete mõtteviis. Ebakindlas keskkonnas otsitakse senisest rohkem kindlust, prognoositavust ja partnereid, kes suudavad pakkuda enamat kui lihtsalt toodet või teenust.
Skandagra Eesti eristub seejuures paljudest konkurentidest omanikestruktuuri poolest. Ettevõtte omanikeks on Euroopa suurimad põllumajanduskooperatiivid DLG Taanist ja Lantmännen Rootsist. Nende kaudu kuulub ettevõte ligikaudu 20 000 põllumehele. Bogdanovi hinnangul tähendab see, et ettevõtte fookus ei ole suunatud lühiajalise kasumi maksimeerimisele, vaid pikaajaliste koostöösuhete ja stabiilsuse loomisele.
Kriisid on põllumehed jaganud kolme gruppi
Majanduslik surve on pannud põllumajandustootjad käituma erinevalt. Ühed püüavad ellu jääda kulusid võimalikult palju kärpides. Ehkki selline lähenemine võib lühiajaliselt aidata rahavoogusid parandada, võib see pikemas perspektiivis vähendada ettevõtte konkurentsivõimet ja tootlikkust.
Teine grupp koosneb teadlikest riskijuhtidest, kes analüüsivad erinevaid stsenaariume, hindavad investeeringute mõju ning teevad otsuseid võimalikult palju andmetele tuginedes. Sellist lähenemist peab ka Bogdanov kõige jätkusuutlikumaks.
Kolmandasse gruppi kuuluvad tootjad, kes loodavad, et järgmine hooaeg kujuneb paremaks ning jätkavad suuremate muudatusteta. Paraku ei pruugi lootusest üksi keerulises turuolukorras piisata.
Kuigi hinnasurve on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, ei tähenda odavaima pakkumise valimine alati parimat otsust. Põllumajanduses võivad kvaliteedi- või tarneriskid osutuda hiljem kulukamaks kui esialgne hinnavahe.
Põllumajandus on liikumas usaldusärist andmemajandusse
Traditsiooniliselt on põllumajandussisendite müük olnud suuresti usaldusel põhinev äri. Põllumees ei osta üksnes väetist, seemet või taimekaitsevahendit, vaid partnerlust. Kuna tootmistsükkel kestab kuid ja tulemused sõltuvad paljudest teguritest, peab klient olema kindel, et vajadusel aidatakse lahendusi leida ka siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt.
Samas toimub sektoris kiire digitaliseerumine. Tänapäevased traktorid, kombainid ja muud masinad koguvad tohutul hulgal andmeid mulla, saagikuse, kütusekulu ja tööoperatsioonide kohta. Seni on suurimaks väljakutseks olnud nende andmete tõhus kasutamine.
Bogdanovi hinnangul hakkab just siin mängima järjest suuremat rolli tehisintellekt. “Tulevikus ei pruugi põllumajanduse hulgimüüjad olla enam üksnes sisendite tarnijad, vaid ettevõtted, kes aitavad klientidel andmete põhjal paremaid otsuseid teha. Mullaproovid, ilmaennustused, satelliidipildid ja maailmaturu hinnad võivad ühel hetkel koonduda süsteemidesse, mis annavad tootjale soovitusi nii väetamise, külviaja kui ka müügiotsuste kohta”, sõnab ta.
Müügimehest on saamas pigem nõustaja
Koos sektori muutumisega on muutumas ka müügiesindaja roll. Kui kunagi tähendas müügitöö peamiselt toodete tutvustamist ja müümist, siis täna eeldatakse partnerilt võimet mõista kliendi äri tervikuna.
Bogdanovi ütleb, et hea nõustamine seisneb sageli riskide hajutamises. Näiteks saab väetiste ostmist ajastada erinevateks perioodideks või kasutada võimalusi viljahindade fikseerimiseks, et vähendada turukõikumiste mõju. Selliste otsuste väärtus võib keerulisel aastal osutuda suuremaks kui mõni üksik hinnavõit.
Hetkel kuum
“Tema sõnul peab müügimees mõtlema ka kliendi majanduslikule jätkusuutlikkusele. Kui pakutud lahendus ei aita tootjal aasta lõpus kasumlikult tegutseda, ei saa sellest võita kumbki osapool,” ütleb Bogdanov.
Järgmine suur muutus tuleb põlvkonnavahetusest
Põllumajanduse tulevikku kujundavad lähiaastatel mitmed trendid, kuid üks olulisemaid neist on põlvkonnavahetus. Uued tootjad on kasvanud üles digitaalses maailmas ning nende ootused teenindusele erinevad varasemast oluliselt. Eelistatakse iseteeninduskeskkondi, e-poode ja kiiret ligipääsu andmetele.
Samal ajal kasvab ringmajanduse tähtsus. Biogaasi tootmine ja teiste kõrvalsaaduste väärindamine pakuvad põllumajandusettevõtetele võimalust luua täiendavaid tulusid ning vähendada sõltuvust harjumuspärasest tootmisest.
Bogdanovi hinnangul vajab Eesti tervikuna ka rohkem põllumajandustoodangu väärindamist. Kui suur osa toodangust liigub riigist välja toorainena, jääb märkimisväärne osa lisandväärtusest loomata. “Pikemas vaates võiks Eesti liikuda järjest enam lõpptoodete tootmise suunas, et suurem osa väärtusahelast jääks kohapeale,” arutleb ta.
Põllumajandus pole ammu enam „must töö“
Bogdanov leiab, et põllumajanduse kuvand ei vasta sageli enam tegelikkusele. Kui paljud noored seostavad sektorit endiselt raske füüsilise tööga, siis tänapäevane põllumajandus on üha enam tehnoloogia-, andme- ja inseneriteadustel põhinev valdkond.
Kaasaegsete põllumajandusmasinate tehnoloogiline tase konkureerib sageli luksusautodega ning tehisintellekti, satelliitnavigatsiooni ja automaatika kasutamine muutub kiiresti igapäevaseks. Samal ajal jäävad maa ja toidutootmine strateegiliselt olulisteks valdkondadeks sõltumata majandustsüklitest või tehnoloogilistest muutustest.
Kuula ka raadiosaadet, kus antud teemal kõneleti:
Seotud lood
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele