- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
"Ei saa öelda, et Kreeka pole midagi teinud"
„Kärped on reaalsed,“ ütles Ligi nädala alguses Brüsselis toimunud rahandusministrite kohtumisest kokkuvõtet tehes, tuues näiteks Kreeka avaliku sektori nominaalpalkade 30%se kärpe, riigifirmade töötajate palkade kärpimise 35% võrra ning pensionide vähendamise 10% võrra.
„Mul on siin pikk list valusatest kärbetest,“ ütles Ligi. „Probleem on väga üle makstud avalik sektor, mitte Kreeka ühiskonna üldine laiskus.“
Tehtud muudatustest nimetas Ligi veel käibemaksu tõstmist ja maksuvaba tulu kärpimise 12 000 eurolt 5000-le, mis laiendab oluliselt maksubaasi. Samas on näiteks alampalk Kreekas alles jätkuvalt liiga kõrge, pärssides uute töökohtade loomist.
Suurim mahajäämus on struktuursetes reformides, mis nõuavad poliitilist konsensust.
Ligi sõnul oli Eesti Kreeka teemaga esimest korda "laua juures" ja andis edasi ka oma sõnumi nagu teised abistavad riigid. „Eestil on öelda rohkem ja selgemalt, sest meie traditsioonid ja kogemus erineb Kreeka omast väga palju,“ ütles Ligi. „Sõnum võeti vastu.“
Ligi sõnul oodatakse Kreekalt kiiret uut kärpeprogrammi, et jõuda eelarve eesmärkides kokkuleppele, ning veel kiiremat kokkulepet erasektori laenude osalise mahakirjutamise osas. Peamine vaidlusküsimus siin on intress, mida Kreeka maksaks uutelt võlakirjadelt, mille vastu praegused võlakirjad vahetatakse. 4%ne intressi ei ole vastuvõetav, ütles Ligi.
Äripäeva küsimusele, kui suur on tõenäosus, et Kreeka võlakirjadelt tuleb kahjum sisse võtta ka Euroopa Keskpangal või Kreekale laenu andnud riikidel, vastas Ligi, et abiprogrammid ei pea võtma kahjumit sisse. Abi andnud riigid ei ole läinud raha teenima.
Keskpankade puhul jaguneb teema kaheks: üks on Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostu programm, mis ei ole tehtud rahateenimiseks vaid abistamiseks, teine on keskpankade süsteemi kuuluvate keskpankade varasemad Kreeka võlakirjade ostud. „Seda, et keskpangad varasematest paigutustest kahju saavad, see on usutav,“ ütles Ligi.
Need, kes läksid raha teenima, peavad arvestama, et kui nad kokku ei lepi, tuleb kaotus tõenäoliselt suurem, ütles Ligi. „Alati on tagataskus ka jõuga mahakirjutamise variant,“ ütles Ligi. Praegu on aga päevakorras siiski kokkuleppele jõudmine.
Seotud lood
Võib juhtuda, et kui erasektori panusest ei piisa, tuleb Kreeka võla kergendamisel osaleda ka avaliku sektori laenuandjatel nagu Euroopa Keskpank.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei tea kreeklased üldiselt erinevalt eestlastest, mida tähendab "raske".
Eurogrupi juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles intervjuus Saksa väljaandele Handelsblatt, et ettepanekud, et Euroopa Keskpank ja euroala riigid Kreeka võlgadest kahjumi sisse võtavad, ei ole täiesti absurdsed.
Avalikul sektoril ehk siis liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel tuleb ilmselt oma panust Kreeka uues abipaketis suurendada, tunnistas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn agentuurile Reuters.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele