Eesti Energia ei kavatse kunagi muutuda vaid õlifirmaks, me oleme siiski energeetikafirma, ütles ettevõtte juhatuse esimees Sandor Liive.
"Seda tõestab seegi, et Eesti Energia investeeringuplaanid ei näe ette mitte ainult Narva elektritootmise renoveerimist, vaid uute plokkide ehitamist, mille puhul on ilmselt oluline üle rõhutada, et tegemist on sisuliselt täiesti uue elektrijaamaga," selgitas ta.
Samuti tuleb Liive ütlusel arvesse võtta, et Eesti Energial on ulatuslikud plaanid taastuvenergeetika alal. "Ning kauges tulevikus võimalik tuumajaama ehituses osalemine kas Soomes, Leedus või Eestis ei saa kuidagi teha meist pelgalt õlifirmat," lisas ta.
Liive kinnitusel on õlitootmine Eesti Energiale oluline mitmel põhjusel. "Esiteks saab õli tootes anda põlevkivile suuremat lisaväärtust. Teiseks lisab see meie toodetele mitmekesisust ning kolmandaks, see suurendab kodumaist energeetilist kindlustunnet," rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Energia eesmärk on Liive sõnul saada mitmekesise ja kindla kodumaise tootmisega energeetikafirmaks, mitte olla ühe või teise tootmisala nišis.
Seotud lood
Uueks Eesti kroonijuveeliks nimetatud Eesti
Energia suurejoonelised plaanid nõuavad kümneid miljardeid kroone lisaraha.
Rahahädas riik võtab ettevõttest samal ajal välja sadu miljoneid kroone
dividende. Mõtet ettevõtte börsile viia on aga poliitikud mitu aastat veeretanud
nagu kuuma kartulit - ühtki mõistlikku otsust pole siiani sündinud.
Eesti Teaduste Akadeemia koostas eilese kuupäevaga teate, milles nendib, et ei poolda Eesti Energia börsile viimist, sest sellega kaotab riik strateegilise tähtsusega ettevõtte üle täieliku kontrolli.
Peaminister Andrus Ansip ei pea mõistlikuks Eesti Energia börsiletulekut 2010 aprillis või mais, kuna eeelnevalt tuleks ära oodata Euroopa Ülemkogu otsus euro osas.
Eesti Energia saaks avatud turul võidukamalt elektrit müüa ja 2016. aastal rajatav vedelkütuse tööstuse oleks uus tootlikkuse kasvuvõimalus, selgitas Eesti Energia juht Sandor Liive võimalike tulevaste investorite kasutegurit.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.