Eesti Energia pakub kahte storyt

„Selge on see, et ainult elektrimüügile oma storyt rajada ei saa,“ ütles Liive. Ainuüksi põlevkivil elektritootmine paiskaks õhku liialt palju CO2-te ja normide täitmine muutuks keerukaks.

Seega omab 2016. aastal avatav vedelkütuse tööstus oleks Liive sõnul investori jaoks teine kasumlik samm. Kuid ka ainult vedelkütuse tootmisega Eesti Energia tulevikus piirduda ei kavatse: „Kui ainult õli müüa, müüd sa vaid potentsiaali,“ ütles Liive.

Liive arvates oleks börsile minnes investoril tulus investeerida juba selle pärast, et Eesti Energia on alati olnud kasumlik ettevõte.

2011-2013 aga näeb ette suurinvesteeringuid. Raskuskese on pandud 2013 aasta peale. Aga Eesti Energia vajab rahasüsti juba kiiremini. „Plaan peab olemas olema enne. Omakapital peab olemas olema suurte projektide elluviimiseks,“ lisas Liive. Ta lisas, et vastasel juhul pole võimalik arengutegevuseks laenu saada. 

Täna on valitsus veel ristteel, kas vajalik raha saadakse Eesti Energia börsileviimisega või viiakse järgmisel aastal läbi võlakirjade emissioon. Viimase variandi peale ütles majandusminister Juhan Parts: „Milleks eesti riigil võlakirju, kui tal pole otseselt laenu vaja. Pole võimalik öelda nui neljaks, et riik peaks otsima oma kapitali. Aga kui otsustatakse nii, küll ta siis otsib,“ ütles Parts. Tema arvates oleks riigil parem riske jagada ehk osa ettevõttest börsile viia.

Parts lisas, et poliitiliselt võib börsile mineku plaan saada väga palju poliitilist vastukaja, kuid ta avaldas lootust, et propagandamürast hoolimata suudetakse teha ratsionaalseid otsuseid. Samuti pole oponendid tema jaoks piisavalt selgelt lahti seletanud riigi julgeolekuriski, millest nad kõnelevad.

Valitsuskabinet kaalub järgnevad nädalad kahe lauale jäänud variandi vahel.