Läbi nagu Läti raha

Mind teeb ettevaatlikuks IMFi kidakeelsus pankade riikliku abistamise programmi kohta. Tähelepanuväärne on, et IMF ei tee vahet erasektori ja riiklike kohustuste vahel (näib, et kui eraisikud ei jõua Rootsi pankade rumalusi kinni maksta, siis peab seda tegema Läti riik). Näiteks Parexi kohta märgitakse, et kuigi seal on kinni mitmete deposiitorite raha, jätkab Läti valitsus Parexi välisinvestorite kaotuste hüvitamist (deposiitoritest eespool!). Samas valguses paistab täiesti propagandistliku valena Ansipi väide, et Eesti riigivõlg olevat väike.

Läti välisvõla dünaamikat käsitledes vaatleb IMF mitmesuguseid võimalikke stsenaariume - koos 30% kontrollitud devalvatsiooniga ja ilma. Kahjuks jääb võla projektsioone vaadates vähemalt minule mulje (võlg mõnedes stsenaariumites üle 200%/SKP) et on ebatõenaoline, et Läti suudaks taolist (pealesunnitud ning ebaõiglast) võlga maksta. Järjest enam hakkab asi sarnanema Argentinaga, kelle võlga vähendati hiljem umbes 66% võrra ja kes oli sunnitud 75% devalveerima.

Omamoodi huvitav on vaadata ka Läti valitsuse suhtumist asjasse. Tundub, et lätlased peidavad siiani oma pead liiva all ega taha olukorra tõsidusest aru saada. IMF nimetab Läti valitsuse nägemust asjast viisakalt "optimistlikuks stsenaariumiks". Selle stsenaariumi võib kokku võtta järgmiselt: "Loodame, et asjad lähevad iseenesest paremaks". Lootus on lollidele.