Economist: Balti riigid praegu veel vee peal

Devalveerimise vältimine on ajakirja hinnangul nii „rahvusliku uhkuse“ küsimus kui hädavajadus, kuna suur osa laenudest on välisvaluutas. Eelarvest majanduse ergutamist piirab aga soov kiiresti euro käibele võtta ilma euroala reegleid leevendamata. Ajakiri tsiteerib kohalikku poliitikut, kelle sõnul on euro käibelevõtu eesmärk suurendada usaldusväärsust, mitte lasta end klubisse veeretada „kanderaamil“. Ent nagu Läti pealt näha, on eelarvedefitsiidi ohjamine sügavas majanduslanguses raske – selle taga on kinni ka IMFi abilaenu väljamakse.

Economist kirjutab, et välist toetusest Balti riikidel jätkub, olgu selleks EBRD investeering Parex panka või värskelt täiendatud rahavarudega IMF. Ka Balti riigid ise on hakanud lõpuks ellu viima reforme, mis Euroopa Liitu astumisel soiku jäeti.

Mõningat edu on näha - inflatsioon alaneb ja jooksevkonto defitsiidid vähenevad, Lätis on riigifirmades hakatud vähendama vähe tööd nõudvaid tulusaid ametikohti. Samas on osad vajalikud reformid endiselt toppamas - haldusreform Eestis. Ungariga kõrvutades pole aga Balti riikide väljavaated sugugi nii halvad, märgib Economist. Aktsiate, võlakirjade ja valuutadega kaubeldakse vähe, enamus välisvõlast on Rootsi pankade tütarde bilansis. Kuni Rootsi pangad oma investeeringute juurde jäävad, peaks Balti riigid toime tulema.

Poliitikas hindab Economist praegu kõige tugevamaks Eesti valitsuse. Lätis on uus valitsus jõudnud ametis olla kuu aega – eelmisega võrreldes on see laiapõhjalisem ning mitmed ebakompetentsed ministrid on kõrvale jäänud. Leedus on ees presidendivalimised, kus üks peamisi kandidaate on ELi eelarvevolinik Dalia Grybauskaite. Valimiste järel pole välistatud, et ka Leedu IMFilt abi otsima läheb, kirjutab Economist.