Küllaltki laialt on levinud arvamus, et
valitsused, ettevõtted ja meedia manipuleerivad inimeste alateadvusega. Seda
tehakse läbi peidetud sõnumite, mida inimene teadlikult tähele ei pane, kuid mis
ometigi teda mõjutavad.
Sellised sõnumid on peidetud reklaamidesse, videotesse ja piltidesse. Avalikkuse tähelepanu pälvis teema 1957. aastal, kui turu-uurija James Vicary väitis, et tema algatusel lisati kinodes näidatava filmi vahele reklaam, mis ütles filmivaatajaile, et nad ostaksid kokat ja plaksumaisi. Sõnum oli aga ekraanil kõigest 1/3000 sekundit, mistõttu teadlikult inimesed seda tähele ei pannud.
Vicary sõnul tõusis koka läbimüük selle peale 18 protsenti, plaksumaisi müüdi aga lausa 57 protsenti rohkem kui varem, mis tõestab Vicary sõnul, et alateadvusse süstitud sõnumid tõepoolest töötavad. Järgnevatel kümnenditel ilmus mitmeid raamatuid, kus kirjeldati meetodeid, kuidas tarbijate eelistusi nende teadmata mõjutada.
Mitmed TV- ja raadiojaamad lasid eetrisse peidetud sõnumitega reklaame. Vastuseis sellist sorti mõjutamisele oli aga küllalt tugev, mistõttu keelas USA föderaalne kommunikatsioonikomisjon 1974. aastal alateadvust mõjutavate reklaamide kasutamise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aga kas need reklaamid ikka töötasid? Nüüdseks on selgunud, et Vicary valetas läbimüügi suurenemise kohta. Hiljem on korduvalt tehtud samalaadseid katseid, kuid positiivseid tulemusi pole saadud. 1990. aastail pöördusid kohtu poole kahe enesetapu sooritanud USA poisi vanemad, väites, et suitsiidsed mõtted ajas neile pähe kuuldud laul. Kohtunik aga otsustas hagi mitte rahuldada, sest teaduslikku tõestust väitele ei ole.
See muidugi ei suuda rahustada paljusid inimesi, kes vankumatult usuvad, et valitsus ja suurkorporatsioonid meiega oma mänge mängivad, kuid aitab ehk raha kokku hoida ratsionaalselt mõtlevatel inimestel, kes jätavad ostmata plaadi, mis ööseks mängima jättes sisendab neile sõnumit suitsetamise kahjulikkusest.
Seotud lood
Klassikalise muusika kuulamine on
kultuursete inimeste pärusmaa ning ehk kaasneb kultuursusega ka tarkus. Äkki
ongi nii, et nad on targaks saanud, sest kuulavad palju Mozarti ja teiste
kuulsate heliloojate teoseid?
Aju on inimkeha üks hämmastavamaid ja
keerukamaid organeid. Aju on inimese närvikeskus, mis kontrollib meie mõtlemist,
liikumist, rääkimist, hingamist ja kõikvõimalikke teisi toiminguid. Aju on
ehituselt väga keerukas, koondades endas umbes sada miljardit neuronit.
Inimese evolutsiooni käigus arenes aju
millegipärast eriti võimsaks ja ressursinõudlikuks. See on üks selgemaid
tunnuseid, mis eristab inimest teistest loomadest. Liiga suur pea aga ei oleks
siiski kasulik, mistõttu pidi aja jooksul üha suuremaks kasvav aju kuidagi kolju
sisse ära mahtuma.
See on ilmselt kõige levinum müüt. Erinevas
vormis olevat seda mõtet väljendanud mitmed kuulsad inimesed, teiste hulgas ka
Albert Einstein. Kust sai see alguse?
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.