Kümme müüti ajust: Mozarti kuulamine teeb targaks

Sellest kontseptsioonist lähtudes on mitmed ettevõtted pannud püsti miljonidollari äri. Näiteks Baby Einstein toodab klassikalist muusikat ja luulet sisaldavaid DVD-plaate, mis mõeldud lapsevanematele, kes siiralt usuvad, et selliste asjade tarbimine teeb nende lapsed targemaks. Isegi selliseid klassikalise muusika plaate on välja antud, mis mõeldud loote IQ arendamiseks. Müüt sellest, et klassikalise muusika kuulamine parandab oluliselt inimese vaimseid võimeid, on niivõrd levinud, et seda on hakatud nimetama Mozarti efektiks.

Kuidas sai see müüt alguse? 1950. aastail väitis arst Albert Tomatis, et Mozarti kuulamine parandab inimeste kõnelemis- ja kuulamisoskust. Tõelise hoo sai müüt aga 1990. aastail, mil California ülikooli teadlased lasid 36 tudengil kuulata 10 minutit Mozarti ja teha seejärel IQ-testi. Väidetavalt paranesid tudengite tulemused keskmiselt kaheksa punkti. Mozarti efekt oli sündinud.

Muusik Dan Campbell võttis selle fraasi kasutusele ja paiskas sellest lähtudes müüki terve rea raamatuid ja plaate. Mitmed USA osariigid, näiteks Georgia, Florida ja Tennessee eraldasid isegi raha programmidele, millega viidi klassikaline muusika väikelasteni. Campbell on läinud veelgi kaugemale, väites, et Mozarti kuulamine tugevdab ka inimese tervist.

Tegelikult pole asjad nii lihtsad. California ülikooli uuring on teadusringkondades üsna vastuolulise mainega. Uuringus osalenud Frances Rauscher ütleb, et nad ei üritanud kunagi väita, et muusika kuulamine teeb kedagi targemaks. See järeldus on hiljem teiste poolt uuringule külge poogitud. Küll aga väitsid nad, et klassikalise muusika kuulamine võib selle järel parandada teatud ülesannete lahendamise oskust.

Siiski ei ole teistel õnnestunud California ülikooli katset korrata. Teatavasti on aga teadusliku uurimistöö üheks eelduseks, et ta peab olema korratav. Mingit teaduslikku tõestust selle kohta, et Mozarti või ükskõik millise teise klassikalist muusikat loonud helilooja muusika kuulamine kedagi targemaks teeks, ei ole.

California ülikooli uuringule võib ette heita veel üht asja. Kui nad väidavad, et pärast muusika kuulamist paranes testi sooritusvõime kaheksa punkti võrra, siis pidid tudengid testi tegema ka enne muusika kuulamist, et oleks millega võrrelda. Sel juhul aga võis testi parem sooritamine tuleneda lihtsalt sellest, et tudengid olid jõudnud ülesannetega harjuda.

Ka Rauscher on öelnud, et pole mõtet kulutada raha programmidele, mis näevad ette beebidele Mozarti mängimist. Selle raha võiks hoopis suunata huviringidele, sest mitmed teaduslikud uuringud on näidanud, et pillimängu õppimine parandab inimese keskendumisvõimet, enesekindlust ja koordinatsiooni.

Mozarti kuulamine ei tee ilmselt kellelegi kahju, kuid ei maksa liialt loota, et selle käigus ka mõistust juurde tuleks.