Kümme müüti ajust: inimene kasutab vaid kümnendikku ajust

Küllaltki laialt on levinud arvamus, et valitsused, ettevõtted ja meedia manipuleerivad inimeste alateadvusega. Seda tehakse läbi peidetud sõnumite, mida inimene teadlikult tähele ei pane, kuid mis ometigi teda mõjutavad.

Piisab vaid ühest pilgust joobnud inimesele, et veenduda – alkohol omab ajule tugevat mõju. Segane kõne, aeglustunud mõttetegevus ning ebatäpsed liigutused on tundemärgid, mille järgi purjus inimesele on lihtne diagnoosi panna. Nende muutuste taga on alkoholi mõju ajule.

Kes ei tunneks mõnikord, et aju vajaks väikest energialaengut? Nüüd on selleks võimalus leitud. Teadlased arvavad, et aju elektriline stimuleerimine võib õppimist kiirendada.

Ajuvigastused on väga ohtlikud, sest aju on inimese tähtsaim organ, mis vastutab kogu ülejäänud organismi normaalse talitluse eest. Paljudele inimestele näib seetõttu, et ajukahjustused on pöördumatud ning kui nad just ei jäta inimest täielikult vegetatiivsesse seisundisse, siis vähemalt terve elu püsivasse vaimsesse või füüsilisse puudesse küll.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.