Saku väikeaktsionärid tunnistasid, et
ülevõtmispakkumise hind on madal ja ise nad ei müüks. On ka aktsionäre, kes ei
ole veel kuulnudki, et nad Saku aktsiatest ilma jäävad.
„Kurb olen, sest Saku on stabiilne börsiettevõte. Mina pean ülevõtmishinda madalaks. 14 eurot on vähe, Saku aktsia on maksnud ka 15-16 eurot. Viimaste ostudega kindlasti kaotan, olen aktsiat 14 eurose hinnaga ostnud, kuid vanemad ostud on madalamat hinnatasemelt ja summa summarum jään plussi. Ülevõtmispakkumise hind võiks kõrgem olla,“ kommenteeris ta 683 aktsia omanik Toomas Kivimägi Saku aktsiatest ilma jäämist.
„Tallinna börs on väike, käibed on väikesed ja mõjutatavad,“ viitas Kivimägi võimalusele, et aktsiahinnaga manipuleeriti ja seetõttu on see nii madal. Ta sõnas, et paljud väikeaktsionärid müüsid oma aktsiad Carlsbergile emotsioonide ajendil. „Pakkumine oli euro võrra kõrgem, kui aktsia hind börsil ja eufoorias paljud müüsid,“ lisas ta.
Ise Kivimägi vabatahtlikult aktsiaid ei müüks. „Ma usun Sakusse ja kindlasti näitab firma häid kasumeid,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Mis seal enam kommenteerida,“ oli 600 aktsia omanik Raivo Põldaru nukker. „Ega see lõbus ei ole, olen pikka aega juba aktsionär olnud, Saku aktsia oli esimene, mille ostsin,“ meenutas Põldaru, kes nüüdseks on juba ka teisi aktsiaid soetanud. Kuna Põldaru on juba pikaaegne aktsionär, siis oma investeeringuga jääb ta plussi, kui ta arvab, et neile, kes kõrgajal ostsid on ülevõtmispakkumise hind häving. Omaalgatuslikult ta aktsiaid ei müüks. „Ei, ei. Olen pensionieelik ja las need aktsiad seisvad, dividendi maksti ka,“ lisas ta.
„Ei tea sellest midagi, mingid kõlakad käisid, kas nüüd on midagi otsustatud?“ oli Raivo Kuusmets üllatunud, kui kuulis, et Saku lahkub börsilt. „Olen passiivne investor ja ei tunne huvi, kunagi sai ostetud ja ei ole huvi tundnud. Läheb, nagu läheb,“ lisas 500 Saku aktsia omanik, kes ei teadnud esimese hoolega, kuidas teatesse suhtuda.
Taani õllehiid Carlsberg ja tema Hollandi konkurent Heineken ostsid ära ja jagasid omavahel Briti joogitootja Scottish Newcastle'i. Võrdselt Carlsbergiga oli S N enne Saku Õlletehase aktsiate üks lõppomanik, mõlemale kuulus ettevõttest 37,5 protsenti. Kuna nii omandas Carlsberg lõppomanikuna üksinda 75 protsenti Saku Õlletehase aktsiatest, kohustas seadus teda tegema aktsiate ülevõtmispakkumist ülejäänud 25 protsendi väikeaktsionäridest omanikele, kellest suurem osa müüs. 12. augustil esitas Saku Õlletehas börsile aktsiate noteerimise lõpetamise taotluse. Selleks kuupäevaks kuulus Carlsberg Estonia Holding OÜ-le kokku ligikaudu 92,4 protsenti kõigist Saku aktsiatest. 11. augustil peetud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul otsustati ka ülejäänud 7,6% aktsiate müük Carlsbergile.
Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon otsustas reedel rahuldada Saku Õlletehase ASi taotluse ning lõpetada tema aktsiate noteerimine Tallinna börsi põhinimekirjas järgmisel börsipäeval pärast seda, kui Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja on vähemusaktsiad Carlsberg Estonia Holding OÜ-le üle kandnud.
Seotud lood
Tallinna börsi noteerimis- ja
järelevalvekomisjon otsustas reedel rahuldada ASi Saku Õlletehas taotluse ning
lõpetada tema aktsiate noteerimine Tallinna börsi põhinimekirjas alates
järgmisest börsipäevast pärast Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja poolset
vähemusaktsiate ülekandmist Carlsberg Estonia Holding OÜ-le.
Tallinna Börsi reedene otsus lõpetada Saku
aktsiate noteerimine pärast 12. septembrit oli tegelikult rohkem tehnilist laadi
samm ja tegelikult otsustasid Saku börsilt lahkumise just väikeaktsionärid.
Saku Õlletehas esitas täna Tallinna börsile
aktsiate noteerimise lõpetamise taotluse sooviga oma aktsiate noteerimise
lõpetamiseks Tallinna börsipõhinimekirjas, teatas ettevõte börsile.
Peagi börsilt lahkuva Saku Õlletehase
väikeaktsionärid kogunesid täna veel viimasele erakorralisele koosolekule.
Ligikaugu 40 väikeaktsionärist suurem osa olid eakamad inimesed, nii mõnigi
avaldas nördimust.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.