Tallinn plaanib piirata ajaliselt raskeveokite väljasõitu sadamast

Seega, kui täna kulgeb sadama kaudu teedele päevas umbes 1000 raskeveokit, siis hiljemalt 2009. aastaks nende arv kahekordistub, olles juba 2000 raskeveokit päevas ning oma 60 000 raskeveokit kuus. Tagajärjeks on veel suuremad kahjud pealinna teedele ja lisaks ka ummikud, märkis Mutli.

Kuigi vanasadama kaudu linna läbiv raskeliiklus moodustab ristmikel päevasest liiklusest kuni 2,4 %, siis teatud ajaperioodidel võivad nad ikkagi liikluse umbe ajada. „Laevade saabumisel liiguvad need veokid ristmikele väga lühikese aja vältel,“ selgitas abilinnapea Jaanus Mutli. „See koormab tõsiselt pealinna liiklust.” Kõige suurem on raskeveokite liiklus Tuukri –Petrooleumi ristimikul, kus raskeliiklus moodustab päevasest liiklusest 4,3 %.

Tallinna Sadamal on samuti plaanis mitmeid arenguid, mis nõuavad uute tänavate väljaehitamist. „Tallinna Sadama arengud Loodekaile ehitatava suure terminali ja parkimisplatsi väljaehitamine nõuab olemasolevatelt tänavatelt sadama veokite väljasõiduks uute tänavate väljaehitamist,“ ütles Mutli. „Näiteks nagu Rumbi tänav, Petrooleumi tänava ühendus Uus-Sadama tänavaga jne.“

Mutli sõnul on liiklusummikute vältimiseks hädavajalik kasutada Põhjaväila, Petrooleumi tänava pikendust ja Russalka ristmikku. „Vaevalt, et Põhjaväila see lõik 2009. aastaks valmib,” lausus Mutli. „Ja kui valmibki, siis arvestades sadama planeeritavat veomahu suurenemist ei parane liiklustingimused Põhjaväila valmimisega, vaid ehitatava lõigu läbilaskevõime ammendatakse sadama teenuseid kasutatavate sõidukite poolt.“

Üheks lahenduseks pakub Mutli välja piirata ajaliselt veokite väljasõitu sadamast. „Linnaliikluse vähegi normaalsuse piirides hoidmiseks ja pikkade seisakute vältimiseks liikluses ei näe ma enne suurte tee-ehituse projektide elluviimist muud võimalust, kui piirata ajaliselt Tallinna Vanasadama territooriumilt väljasõitu pikematele kui 12 m veokitele kella seitsmest hommikul kuni üheksani õhtul,“ nentis Mutli.

Mutli on arvamusel, et Tallinna linn ei pea arenema vastavalt Tallinna Sadama arengule. „Mina leian, et kuna Tallinna Sadam on riik riigis, siis Tallinna linn ei pea vastavalt sadama arengule hakkama oma linna arendama,” lausus Mutli. „Ja sadam ei kirjuta linnale ette, mis järjekorras mingeid teid ehitatakse. Kui sadam tahab areneda, siis ta teeb ise need teed korda või ta areneb siis, kui linn on need teed korda teinud.“

Tallinn on kogu riigi transiidiliikluse sõlmpunkt ning transiitveosed annavad ka praegu olulise osa kogu Eesti majanduse koguproduktist. Samas on Tallinna Sadam riigi omandis ning tema ligi 600 miljonilisest kasumist ei kuku otseselt linna eelarvesse sentigi.

Teisalt tuleb ju julgelt veerand 5,3 miljardist kroonist riigieelarvesse tänavu laekuvast kütuseaktsiisist tallinlastest autoomanike rahakotist. Samal ajal moodustab aga riigi poolt pealinna teedele kulutatud rahasumma aastate lõikes keskmiselt vaid 1,2% riigi poolt üldse kogu Eestis teedele kulutatud rahasummadest.

Tallinn on ainus omavalitsusüksus Eestis, kelle puhul linna läbivate riiklike maanteede lõigud on linna omandis, mistõttu ei rahasta riik nende teelõikude finantseerimist. Mullu kulutas riik pealinna teedele 46 miljonit krooni, Tallinn ise 516 miljonit krooni. Samas kulutab riik tänavu kogu Eesti teedeehitusele üle 4,2 miljardi krooni.

Tallinna Sadama lõunaosa (D-terminali) kaudu peaks 2009. aastal päevas teede liikuma kuni 1355 sõiduautot ja 1364 veoautot ja sadama loodeosa (ABC-terminali) piirkonnas vastavalt 1950 sõiduautot ja 600 veoautot. Ööpäevas ületab linnapiiri 245 150 sõidukit, kümne aasta eest oli neid 104 200. Liikluskoormuse keskmine kasvutempo linnapiiril on Tallinnas kümme aastat järjest olnud 9,5 protsenti –samas kui mujal maailmas peetakse tehnikaülikooli normaalseks liikluskoormuse kasvuks linnapiiril üht-kaht protsenti aastas.