Kommentaar: Balti majandused olid arvatust hullemini üle kuumenenud

Kui mõõta Eesti SKPd fikseeritud eurotsooni hindades, näeme, et aastane kasv tipnes 2005. aastal ligi 20%-ga. Sellisest „europerspektiivist” lähtudes on Balti majandused olnud veel hullemini ülekuumenenud, kui üldiselt arvatakse.

Avaliku statistika järgi ületas Eesti aastane SKP reaalkasv 10% 2005. aasta teisest kvartalist 2007. aasta esimese kvartalini. Tehnilises mõttes on Eesti 2000. aasta hinnad see „fikseeritud hinnatase”, millelt arvutatakse järgmiste aastate reaalset SKP kasvu.

Eesti SKP nominaalkasv kroonides, mis muidugi võrdub SKP nominaalkasvuga eurodes, kõikus nimetatud ajavahemikul 17%-21% vahel, mis tähendab ligi 10%-list SKP deflaatorit. Kuid kas Eesti SKP nominaalkasvu deflaatori aluseks peaksid olema vaid Eesti hinnad? Mina leian, et ametlikku SKP kasvu peaks vaatama ka europerspektiivist.

Kui me asja nii vaatame, siis näeme, et Baltimaade majandused on olnud veel rohkem ülekuumenenud, kui tavaliselt arvatakse. Samuti näeme, et kasvu tipphetk jõudis kätte juba 2005. aastal.

Baltimaade SKP väärtus on kasvanud arvatust enam ja seepärast võib nende jooksevkonto kogupuudujääk samuti oodatust suuremaks kasvada. Finantsnihked

Tööstussektorite vahel võisid olla kergesti kättesaadava raha tõttu märkimisväärsed. Kohalike palkade ostujõud importkaupade suhtes kasvas aastas reaalselt (mitte ainult nominaalselt) 20%. Eksportivatele ettevõtetele tõusid palgakulud samuti reaalselt 20%. Samas: muidugi sõltub kasutusel olevate ametlike SKP numbrite täpsuse hindamine mitmetest muutujatest. Nii võiks Baltimaade varimajanduse osakaal paremate kontrollmehhanismide ja tõusnud miinimumpalkade tõttu väheneda, mis võis samuti ametlikke SKP numbreid tõsta.

Tõlkis Kertu Ruus