Kuus olulisimat teadusprojekti: kes elab meres?

Ülesandeks on kirjeldada kogu mereelustik: taimed, loomad, bakterid ja seened. „Meil polnud varem korralikku ülevaadet ookeanide bioloogilise mitmekesisuse ulatusest,” ütles projekti üks juht, Rutgersi ülikooli bioloog Fred Grassle. Projekti tulemusena peaks selguma, millised liigid ja ökosüsteemid on kõige suuremas ohus. Avastatud uutest liikidest loodab kasu lõigata ka ravimitööstus, mis otsib pidevalt haruldasi kemikaale tootvaid uusi organisme.

Kogu maailma ookeanide läbiuurimine on aeganõudev töö, selleks on kavandatud kümme aastat. Tegevus on jaotatud 17 töörühma vahel, projektiga on liitunud 80 riigi teadlased. Iga rühm tegeleb kindla elupaigaga, näiteks korallrahude, ookeani keskahelike või mandrilavadega. Merebioloogid üle maailma koguvad planktonit; märgistavad suuremaid kiskjaid nende liikumise jälgimiseks ning traalivad merepõhja mutta peitunud olendite leidmiseks.

Nime Census of Marine Life kandev projekt on kõige mastaapsem bioloogiline uuring, mis kunagi ette on võetud, kuid Grassle kinnitab, et nad on täiesti graafikus ning et töö edeneb hästi. Juba on avastatud umbes 5300 uut liiki. Iga liigi kohtamisel tehakse sissekanne vabalt kättesaadavale leheküljele www.iobis.org, kus on juba teateid 80 000 erineva liigi vaatlemisest 13 miljonil erineval korral. Mereelukate hämmastav mitmekesisus üllatab erinevates elupaikades, alates sügaval merepõhjas elavatest vähkidest ja ussidest ja lõpetades Antarktika ookeanis elavate lihatoiduliste käsnadega.

Newfoundlandi Memorial University mereökoloog Paul Snelgrove’i sõnul on kaugemaks eesmärgiks kõigi avastatud organismide ökoloogilise tähtsuse väljaselgitamine. „Esimesel kümnel aastal oleme keskendunud avastustele,” ütles ta. „Järgmiseks sammuks on küsida, mida need liigid teevad ning kui olulised on nad kogu maailma toimimise jaoks.”