- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuus olulisimat teadusprojekti: Katse tumeainega
Viimase kolmveerand sajandi jooksul on
teadlased asjatult üritanud leida osakesi, millest koosneb tume aine ehk
tumeaine. Enamiku teadlaste arvates moodustab tume aine suurema osa universumi
massist ning aitab ühtseks kehaks liita näiteks galaktikaid, mis ilma selleta
laiali hajuksid.
Järgmisel aastal Itaalias läbiviidavas katses võib tumeaine lõpuks ometi lõksu jääda ning teadlastele oma olemasolu paljastada, kirjutas DiscoverMagazine. Projekti nimi on XENON100 ning selle taga seisab rahvusvaheline meeskond. Teadlaste eesmärgiks on registreerida tumeaine osakese kokkupõrge vedela ksenooni aatomiga. Tumeaine eeldatavat koostisosa nimetatakse nõrga vastastikmõjuga massiivne osake (weakly interacting massive particle – WIMP). „Meil on reaalne šanss seda osakest näha,” arvas projekti juhtiv Columbia ülikooli füüsik Elena Aprile Discovermagazine’ile.
Teadlased arvavad, et tumeainet on universumis kuus korda rohkem kui tavalist ainet. Vaatamata sellele, et loendamatu hulk tumeaine osakesi kihutab iga sekund läbi Maa, on neid tabada väga raske. Neil pole elektrilaengut ning nende vastastikmõjud tavalise aine aatomitega on nii harvad, et nende leidmiseks tuleb üles seada tõeliselt kaval lõks.
XENONi eksperiment viiakse läbi sügaval Maa sisemuses, et varjestada katse ebasoovitava taustkiirguse eest. Itaalia Gran Sasso laboratoorium on selleks ideaalne koht, see paikneb 1400 meetri sügavusel mäe sees maanteetunneli lähedases koopas.
Tumeaine osakeste tabamiseks kasutatakse vedelat ksenooni, sest ksenooni aatomi tabamisel peaks tulemuseks olema valgussähvatus, mida mõõteaparatuur võimaldab näha. Detektor paikneb roostevabast terasest silindris, mida ümbritseb kahest plii ja ühest polüetüleenkihist varjestus. Silindri sees on ligi 150 kilo vedelat ksenooni, mis on jahutatud –95 °C kraadini, sest normaaltingimustel on tegemist gaasiga.
Silindri põhjas olevad sensorid salvestavad valgussähvatuse, silindri laes olevad sensorid detekteerivad aga kokkupõrke käigus eraldunud elektrone. Sensorite andmete põhjal on võimalik arvutada, millises silindri osas kokkupõrge toimus.
Tumeaine ei pea tingimata koosnema WIMP-osakestest – välja on pakutud ka teisi variante, kuid WIMP on seni siiski peamine kahtlusalune. Kui XENONil õnnestub tumeaine kinni püüda, oleks see Yale’i ülikooli füüsiku Daniel McKinsey sõnul võrreldav Koperniku avastusega, et me ei asu Universumi keskpunktis. „Kui leiame tumeaine, siis selgub, et aine, millest koosneme, ei moodustagi suuremat osa Universumist,” ütles ta.
Seotud lood
Malaisia Sarawaki osariigi valitsus eraldas
katse jaoks Kalimantani saarel umbes 4900 ruutkilomeetrise ala (pisut enam kui
kümnendik Eestist), millele istutatakse kiiresti kasvavat ja paberitööstuses
kasutatavat akaatsiat.
Craig Venter sai maailmakuulsaks, kui
juhtis töörühma, millel õnnestus üles kirjeldada kogu inimese genoom. Venter
pole aga loorberitele puhkama jäänud, vaid on võtnud käsile veelgi suuremat
väljakutset esitava projekti – ehitada ise elementaarosakestest üles terviklik
genoom ning luua esimesed tehisorganismid.
DiscoverMagazine valis välja kuus
käimasolevat teadusprojekti, mis õnnestumise korral maailmale väga suurt mõju
omavad. Esimesena vaatluse alla tulevas katses üritab Šveitsi teadlane Henry
Markram luua inimaju mudelit.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele