• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,15%7 387,09
  • DOW 300,12%51 777,18
  • Nasdaq −1,74%25 710,02
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,15%7 387,09
  • DOW 300,12%51 777,18
  • Nasdaq −1,74%25 710,02
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
Craig Venter sai maailmakuulsaks, kui juhtis töörühma, millel õnnestus üles kirjeldada kogu inimese genoom. Venter pole aga loorberitele puhkama jäänud, vaid on võtnud käsile veelgi suuremat väljakutset esitava projekti – ehitada ise elementaarosakestest üles terviklik genoom ning luua esimesed tehisorganismid.
Tema projekti edenemisest on Novaator lähemalt kirjutanud artiklis Tehiselu saab teoks. Siiani on Venteril õnnestunud luua tehislik kromosoom, mille siirdamisel bakterirakku peaks see organismi juhtimise üle võtma. Edaspidi toodetaks kõike raku toimimiseks vajalikku uue genoomi pealt, nii olekski tegemist esimese tehisliku eluvormiga.
Üheks raskemaks sammuks sellise organismi loomisel on terve genoomi ülesehitamine DNA elementaarosakestest ehk monomeeridest. Veel väga hiljuti suutsid teadlased sünteesida vaid väga lühikesi DNA-juppe. Kui õnnestuski sünteesida mõni pikem jupp, polnud teadlased üldse kindlad, et välja tuli just see järjestus, mida nad sünteesida tahtsid – sisse lipsas palju vigu. Venteri töörühm on aga üks neist, kes üritavad välja töötada täpsemat meetodit pikkade DNA-ahelate sünteesimiseks.
Venter loodab esimese sünteetilise organismi valmis saada lähikuudel. Tegemist ei oleks mingisuguse Frankensteiniga, vaid silmale nähtamatu bakterilaadse olendiga, kelle elu kestab ehk vaid hetke kuskil laboratooriumikolvis.
Venteri jaoks tähistaks see aga geenitehnoloogia uue ajastu koidikut. Praegu muudavad teadlased mikroobe, lisades neile paar geeni, mille tulemusena hakkavad näiteks bakterid tootma ravimit või muud vajalikku ainet. Venter aga usub, et minimaalse genoomiga tehislik organism on kui raamistik, millele saab edaspidi geene lisada ja panna see tootma ükskõik millist vajalikku ainet või läbi viima vajalikke protsesse, näiteks saasteainete lagundamist.
Venteri projekt on maailmas ainulaadne – mitte keegi teine pole ette võtnud nii pikaajalist, kallist ning keerulist projekti. Ilmselt on Venter sellise projekti läbiviimiseks teistest teadlastest paremas seisus, sest juhib ise oma biotehnoloogiafirmat ega pea muretsema sponsorite ja ülemuste pärast, kes kannatamatult projekti tulemusi ja rahalist kasu ootavad. Venter on iseenda peremees ning lisaks töötavad tema heaks sajad teadlased. Seega võime ilmselt peagi lugeda uudist esimese tehisliku eluvormi valmimisest just Venteri töörühmas.

Seotud lood

Uudised
  • 05.12.07, 11:25
Kuus olulisimat teadusprojekti: Malaisia metsaistutus
Malaisia Sarawaki osariigi valitsus eraldas katse jaoks Kalimantani saarel umbes 4900 ruutkilomeetrise ala (pisut enam kui kümnendik Eestist), millele istutatakse kiiresti kasvavat ja paberitööstuses kasutatavat akaatsiat.
Uudised
  • 25.01.08, 10:15
Suur edasiminek sünteetilise elu loomisel
Craig J Venteri instituut teatas esimese sünteetilise genoomi loomisest. Loodud DNA tehismolekul on Venteri sõnul suurim defineeritud struktuuriga inimese poolt loodud molekul.
Uudised
  • 07.12.07, 18:38
Kuus olulisimat teadusprojekti: kes elab meres?
Kes ookeanides elavad? Sellele petlikult lihtsale küsimusele vastuse leidmiseks alustati 2000. aastal 650 miljoni dollarilise eelarvega projekti.
Uudised
  • 24.10.07, 12:21
Sünteetiline bioloogia: miljardiäri kohutavate ohtude kiuste
Teadlased suudavad küll loodust enda tahte järgi kujundada, kuid keegi ei oska öelda, millised võivad olla tagajärjed.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.06.26, 11:25
Scandagra ekspert: nisuturul hinnatõusuks praegu tuge ei nähta
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele