- OMX Baltic−0,23%313,82
- OMX Riga0,38%952,32
- OMX Tallinn−0,06%2 145,9
- OMX Vilnius−0,55%1 499,09
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,45%10 828,91
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,97
- OMX Baltic−0,23%313,82
- OMX Riga0,38%952,32
- OMX Tallinn−0,06%2 145,9
- OMX Vilnius−0,55%1 499,09
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,45%10 828,91
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,97
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuus olulisimat teadusprojekti: Malaisia metsaistutus
Malaisia Sarawaki osariigi valitsus eraldas
katse jaoks Kalimantani saarel umbes 4900 ruutkilomeetrise ala (pisut enam kui
kümnendik Eestist), millele istutatakse kiiresti kasvavat ja paberitööstuses
kasutatavat akaatsiat.
Plaani kohaselt raiutakse 13 aasta pärast osa istutatud puudest maha, kuid 30 protsenti metsast jäetakse puutumatuks kaitsealaks. Sellega üritab Malaisia saavutada kolm eesmärki korraga – edendada majandust, anda kohalikele võimalus viljaka mullaga põldude rajamiseks ning ühtlasi kaitsta ka unikaalset ja väga rikkalikku loodust.
Kuna Malaisia valitsus plaanis niigi selle ala akaatsiakasvatuse alla panna, seisnes looduskaitsjate ülesanne lihtsalt majandatavate ja puutumatute alade paiknemise planeerimises. Eluslooduse mitmekesisusele mõjub väga laastavalt tavaline praktika, kus alles jäetakse üksikud eraldatud vihmametsa lapikesed. Kuid ökosüsteemi jätkusuutlikuks toimimiseks on vaja, et puutumata jäänud alad oleksid omavahel ühenduses ning just nii on maakasutus selle projekti alal planeeritud.
Bioloog Robert Stuebingi arvates võib projekti saata edu isegi siis, kui säilitatakse vähem kui pool metsadest. „Nii kaua, kui puutumata alad on omavahel ühenduses, on lootus bioloogilise mitmekesisuse säilimisele,” ütles ta. Stuebing määras koostöös puidufirmade ja osariigi metsaametiga kindlaks kohad, mis on ette nähtud metsamassiivide ühendamiseks, et loomad saaksid liikuda ühelt vihmametsaalalt teise. Hetkel on veel vastuseta küsimus, kui palju loomad neid koridore kasutaksid, kirjutas DiscoverMagazine.
Stuebingi esmaseks ülesandeks oli saada ülevaade, kes nendes metsades elavad. Uurijad loendasid habesigu, hirvi, väikseid imetajaid, linde, konni, kalu, kiile ning on nüüd jõudnud järjega seenteni. Iga liigi puhul pannakse kirja, kus teda nähti, kas tegemist on endeemiga (elab ainult selles piirkonnas) ning kas see kuulub ohustatud liikide nimekirja.
Siiani on leitud üle 400 liigi selgroogseid, kelle hulgas on ka karusid, makaake, leopardkasse, manguste, sipelgaõgijaid ja okassigu. Leitud on 18 teoliiki, mida pole kirjeldatud kusagil mujal maailmas. „See projekt on minusse süstinud palju optimismi, sest vaatamata ulatuslikule põllupidamisele ning metsade hävitamisele on elusloodus veel ikkagi väga rikkalik,” ütles Stuebing.
Kuidas suuremahuline akaatsiaistutamine mitmekesisust mõjutab, on raske ennustada. Mõned kiskjad, konnad ja oravad kohanevad istutatud metsadega paremini kui linnud, nahkhiired ja maod. Kuna akaatsiaraiumisega on seotud suur raha, pole tõenäoline, et valitsus on nõus bioloogilisele mitmekesisusele loovutama veel suuremaid alasid. Looduskaitseliste ja majanduslike huvide põimimine on aga igatahes samm õiges suunas.
Stuebing lisas: „Projekt tundub igati jätkusuutlik ning ma tõepoolest usun, et ka bioloogiliselt võiks see mudel töötada.” Kui tal on õigus, saavad tema loodud mudelit rakendada säästlikud arendajad kõikjal maailmas. Vahest on siiski võimalik hoida tasakaalus inimeste vajadused ning metsik loodus.
Kui plaan õnnestub, saaks seda kopeerida ka muudesse piirkondadesse, kus üksteisele vastanduvad kasvav rahvastik ja kaitset vajav elusloodus.
Seotud lood
Teadlased on avastanud maailmas esimese
loomaliigi, kelle normaalse elutegevuse hulka kuulub ka igapäevane
alkoholitarbimine. Sellise avastuse tegid Malaisias puu-karihiirte eluviisi
uurivad Saksa teadlased.
Craig Venter sai maailmakuulsaks, kui
juhtis töörühma, millel õnnestus üles kirjeldada kogu inimese genoom. Venter
pole aga loorberitele puhkama jäänud, vaid on võtnud käsile veelgi suuremat
väljakutset esitava projekti – ehitada ise elementaarosakestest üles terviklik
genoom ning luua esimesed tehisorganismid.
Viimase kolmveerand sajandi jooksul on
teadlased asjatult üritanud leida osakesi, millest koosneb tume aine ehk
tumeaine. Enamiku teadlaste arvates moodustab tume aine suurema osa universumi
massist ning aitab ühtseks kehaks liita näiteks galaktikaid, mis ilma selleta
laiali hajuksid.
Umbes 250 miljoni aasta eest pühkis
saladuslik katastroof Maalt 90 protsenti selle elustikust. Permi lõpu
väljasuremisena tuntud sündmus on suurim väljasuremislaine Maa ajaloos.
Selle põhjuste üle pole teadlastel siiani üksmeelt.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele