President Ilves New Yorgis eurot promomas – I osa

Läinud reedel esines president Ilves New Yorgi Eeti majas euro teemalise ettekandega. Kogu asi meenutas tsiivilkaitseõppust vanas Nõukogude Liidus – tundus, et presidenti see euro teema eriti ei huvita ja tekkis kahtlus, kas ta isegi seda euro propagandat täielikult usub. Järgnevalt mõned Ilvese mõtteterad koos minupoolsete kommentaaridega.

Väide1:On ebaõiglane, et [Lääne Euroopas ja USAs] võrreldakse Eestit Läti ja Leeduga. Eestil on realistlik lootus lähiajal euroga liituda; Lätil ja Leedul seda ei ole. Vastuväide: Huvitav, kellega peaks siis Eestit võrdlema, kas Madagaskariga??? Baltimaade majanduslik areng on ometi olnud äravahetamiseni sarnane. Kõigepealt „odavate“ eurolaenude baasil inflatsiooniline kinnisvaramull, hiljem krahh, mis toob rekordtööpuuduse. (Ei Poolas ega Tshehhis taolist „arengut“ muide ei täheldatud. Nendes maades tegid keskpangad oma tööd ja pidurdasid inflatsiooni.) Seevastu Baltimaades toimus kõik ühtemoodi (oh üllatust!). Balti majandused ei suuda praeguses olukorras defitsiidikriteeriume täita – selge on, et pole võimalik eelarvet tasakaalustada kui tööpuudus on 20 % ligidal!! Kui Eesti kuidagimoodi peaks Maastrichti kriteeriumid täitma, siis on see rohkem ajutine „Potjomkini küla“ kui loomuliku majandusliku arengu tulemus.

Väide 2: Eesti on eksportiv majandus. Eesti probleemid on tingitud probleemidest meie eksporditurgudel. Vastuväide: Estit eksportivaks majanduseks nimetamine on ilus muinasjutt. Kuitahes me ka ei unistaks, Eesti majanduskasv ei põhinenud ekspordil (export led economy).

Ekspordil põhinevad majandused – Jaapan, Korea, jne. – arenesid esialgselt odava tööjõu baasil. Olles kanda kinnitanud strateegilistes tööstusharudes – autotööstus, elektroonika, tehnoloogia – investeerisid need maad infrastruktuuri, tõstsid selle abil tööviljakust ja jõudsid oma valitud harudes maailma tippu.

Pole väga sarnane ei Eesti (ega teiste Baltimaadega)? Kõigepealt, kuidas saab Eesti olla eksportiv majandus kui enamikel aastatel on Eestis jooksevkonto defitsiit? Eskportiva majanduse puhul tekkib jooksevkonto ülejääk. See ülejääk omakorda investeeritakse infrastruktuuri. Kui Jaapanis olin, siis märkasin nende fantastilist infrastruktuuri, näiteks 300 kilomeetrit tunnis sõitvad rongid. Baltimaades ühiskondlik transport viimase 20 aasta jooksul arenenud pole.

Lisaks on eksportivatele majandustele omane, et aja jooksul nende maade valuutakurss revalveerub. Jaapan oli keskpanga interventsioonide abil sunnitud hoidma jeeni kurssi kunstlikult madalana. Baltimaade mureks on hoopiski võimalik devalveerimine.

Ausam oleks ikka tunnistada, et Baltimaade jõudmine „kriisi juhtivate maade hulka“ on tingitud inflatsuioonilise kinnisvaramulli lõhkemisest. Ka probleemide ajastus kinnitab seda – kriis Baltimaades algas umbes aasta varem kui probleemid eksportturgudel.

(jätkub)