Tuleb välja et peale kuudepikkuseid otsinguid ongi leitud imettegev vaim, mis aitab börsi languse vastu. Ainuke probleem on, et pole üldse selge kuidas dzhinn ükskord jälle lambi sisse tagasi saada.
Kuigi USA Föderaalreserv, Bernanke, Geithner jt. seda kunagi avalikult ei tunnista, jälgivad nad kiivalt aktsiakursse ja püüavad teha otsuseid, mis aktsiakursse tõstaksid. Pärast börsikrahhi möödunud oktoobris otsiti kuude kaupa võimalusi kuidas aktsiakursse upitada – TARP, TALF, TAF, jne. Nüüd paistab, et lahendus on leitud.
Käesoleva lingi
http://www.federalreserve.gov/releases/h41/hist/h41hist11.pdf kaudu näete väärtpabereid, mida Föderaallreserv oma bilansis hoiab. Vaadake tähelepanelikult, mis toimus kusagil käesoleva aasta veebruaris märtsis – Föderaalreservi bilansis olevate võlakirjade maht hakkas kiiresti kasvama! Kui käesoleva aasta alguses oli bilansis võlakirju vaid ½ triljoni dollari väärtuses, siis praeguseks on neid seal juba 1 ½ triljonit.
Föderaalreserv niisiis trükkis raha ja ostis selle eest pikajalisi valitsuse võlakirju ja hüpoteegilaene. Ja ei võtnudki kaua aega kui börsid hakkasid taas tõusma ja dollar langema! Isegi kinnisvara hinnad, kui veel pole tõusma hakanud, siis vähemalt nende langus on peatatud!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui nii kerge oleks kriis lõpetada, siis teeks seda iga riik ja valitsus maailmas. Aga tegelikkuses pole sugugi selge, kas Bernanke skeem õnnestub. Ajutiselt on muidugi majandust võimalik niimoodi „stimuleerida“, kuid sügavama kriisi puhul oleks vaja pidevalt tõusvaid aktsiakursse. Täna on Dow veel 10 000 all, poole aasta pärast peaks olema 15 000 jne. Teiste sõnadega uut aktsiamulli. Loomulikult ei ole seesuguseid aktsiahindu võimalik põhjendada ei dividendide ega kasumitega (mis parimal juhl jäävad samaks või langevad veel). Lõpuks on kaks võimalust – kas dollar muutub väärtusetuks ja aktsiakursid kasvavad taevani või rahatrükkimine lõpetatakse ja atsiad varisevad taas... kokku.
Võib olla veelgi keerulisem on kuidas see dzhinn ükskord tagasi lambikesse saada, ehk kuidas ja kellele vastavad võlakirjad Föderaalreservi bilansist ükskord maha müüa. Selge on see, et valitsuse defitsiidid jätkuvad USAs veel pikkadeks aastateks ja kui lisaks valitsusele ka Föderaalreserv hakkab võlakirju müüma, võivad pikaajaliste hüpoteekide protsendid tõusta ütleme 11%-ni. Sellisel juhul pole selge kas tehti rohkem kasu või kahju.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini