Maksuamet läks ettevõtjatele koju

Esinemist jätkab teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse, kes kirjeldab, kui hästi on Viljandimaal maksud laekunud võrreldes üle jäänud Eestiga. Muidu vaikse publiku seas tekitab kerget elevust asjaolu, et Viljandi maakonnast laekus mullu 0,9 miljonit käibemaksu, samas kui näiteks Jõhvis, mida maksuamet külastas päev varem, oli sama number miinuses. Vaikne jutukõmin tekib ka siis, kui Kuuse näitab, paljud kohalikest töötavad oma kodukohas või kaugemal ning milline on nende keskmine palk. Selgub, et enim teenivad need inimesed, kes töötavad mujal maakonnas (912 eurot kuus) või elavad mujal maakonnas (913 eurot kuus). 68% maakonna elanikest töötavad Viljandimaal registreeritud ettevõttes.

Ametnikega kohvipausil

Väikse kohvipausi kestel käivad kohalviibijad esinejatega kõnelemas. Vaieldamatult populaarseim on muidugi maksuameti juht, kellega soovis vestelda mitu inimest. Näiteks räägib endine maavanem ja ettevõtja Lembit Kruuse, et suveperioodil on ettevõtjail raske ausalt palgata lühikeseks ajaks ajutist tööjõudu. Kui suvetööline on palgal osalise koormusega, tuleb tema pealt makse maksta vähemalt miinimumpalga jagu ehk täiskoormuse pealt. „See sunnib firmasid sellest sageli mööda hiilima, sest ametlikult töölevõtmine on ülimalt kallis,“ sõnab Kruuse ja leiab, et selline asi väärib lahendamist, eriti kui tööregistri puhul on korralik kontroll olemas. Helm lubada teemaga edasi tegeleda.

Pärast pausi jätkab kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik, kes oma pika ettekande jooksul puudutab muu hulgas valdkondi, millele tänavu peamiselt keskendutakse ja mille seas on ka sõidukite kontroll ja käibemaksupettused. Publikus tekitab elevust kui selgub, et välismaalt toodud kasutatud autot ei saa enam naljalt siin sama hinnaga müüa, sest käibemaksu tasumisest kõrvalehiilijaid tabatakse üha paremini. Seepeale sekkub Helm, kes toob näite, kus äsja tegevust alustanud automüüja ühe kuu käive ulatus 1,3 miljoni euroni, kuid käibemaksu deklaratsioonile märkis ta 1300 eurot. Viljandlasi paneb see muigama.

Lemendik ja Helm räägivad ka töötajate registri rõõmudest ja muredest. Kuigi registri abil on lisandunud hulk töötajaid, on endiselt ettevõtteid, kes pahandavad, kui maksuamet tuleb kontrollima. Näiteks oli üks toitlustusasutus väitnud, et amet peletab oma käikudega nende kliente. Lemendiku sõnul näitab aga selle ettevõtte käitumine, kui teistkordsel kontrollimisel on endiselt registreerimata töötajaid, et külastamiseks on põhjust, ainult nii saab tekkida aus konkurents.

Pikemalt kõneleb Lemendik ka 1000euroste tehingute deklareerimise mõjudest, selgitades lahti, mismoodi töötavad need peamised käibemaksupettuse skeemid, mida on tehinguinfo abil avastatud. Selle ettekande jooksul sekkub palju Helm, kes selgitab skeemidele juurde, näiteks kuidas palju tehakse võltsarveid tuntud ettevõtete nimel, eriti ehituses. Ka see, et maksuamet jätkuvalt igal kuul skeemides teadlikult osalevaid ettevõtteid avastab, näitab ameti juhi hinnangul, kui suur on kiusatus odavalt kaupa osta. „See näitab, kui magus on see asi, pidama saamine võtab aega,“ sõnab Helm, mille peale naerdakse saalis heatahtlikult.

Tuntud kingsepatöökoda

Lõpetuseks tutvustab lõuna liikuvkontrolli talituse juhataja Kunnar Keres salasigarettide vastast võitlust. Ta alustab tõsisel toonil, teatades, et oma asukoha tõttu on Viljandi olnud salasigarettide käitlejana kogu aeg pildil. Näitena kirjeldab ta, kuidas 7-8 aastat tagasi oli Viljandi turul müüja, kes näiliselt pakkus riideid osta, kuid leti all oli tal seitse kasti salasigarette. Sellisel kujul tema sõnul enam ei müüda, kuid endiselt otsitakse võimalusi, kuidas ametnike silme eest riiete sisse sigarette peita.