Teine põhjus on ignorantsus, sest karistamine on aruande esitamata jätmise eest olnud juhuslik. Kolmas põhjus aruannet esitamata jätta on soov kasutada sundlikvideerimist kui karistusmeetodit enda huvides, sest see on odavam.
Ettevõtete romula
Osa aruandekohuslasi on tegevuse lõpetanud ja figureerib äriregistris veel vaid nn kehana. Äripäev
kirjutas hiljaaegu, et äriregistris on ligi poolteist tuhat ettevõtet, mis ei ole vähemalt 13 aastat esitanud ainsatki majandusaasta aruannet. Kuna seadustes pole likvideerimise tähtaega paika pandud, ei ole ühelgi ametkonnal head vastust, miks see hulk nii suur on ja mida sellega peale hakata. Majanduskeskkonna läbipaistvuse seisukohalt oleks aga igati õigem, kui majandustegevuseta firmad registrist võimalikult kiiresti kaoks ning registrist kustutamise kord oleks lihtsam ja vähem aega nõudev, kui see praegu on.
Majandusaruannetega hilinemine või nende hoopiski esitamata jätmine on kahjulik ka ettevõtetele endile. Kuna paljud asutused vajavad aruannete andmeid mitmesuguste statistiliste analüüside, kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks, on nad sunnitud ettevõtete käest aruande puudumise tõttu saamata jäänud andmeid nõutama.
Ettevõtte seisukohalt oleks mõistlik andmeid esitada vaid üks kord, seda majandusaruandes. Kui see on õigeks ajaks tehtud, siis pole kellelgi põhjust neid ka teist korda küsida.
Maksuameti pädevus
Maksuametil on pikaaegne kogemus maksukohustuslaste järelevalvega, seda nii ettevõtete, teiste juriidiliste isikute kui ka eraisikute asjus. Aastaid tagasi oli maksudeklaratsioonidega sama mure, mis praegu aruannetega. Nüüdseks on maksuamet jõudnud sinnamaale, et maksudeklaratsiooni ei õnnestu nii kergesti ära unustada või kavatsuslikult esitamata jätta, sest amet ei lase seda lihtsalt teha.
Kui maksuamet saavutab samasuguse olukorra ka ettevõtete majandusaruannetega, siis võidavad sellest Eesti ettevõtluskeskkond, kõik andmeid vajavad ja töötlevad organisatsioonid ning konkreetsed ettevõtted ise. Arusaamisel, et aruande esitamine on sama elementaarne kui maksude maksmine ja nende deklareerimine, on aeg juurduda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.