Advokaadibüroo Lentsius & Casus maksuekspert Ivo Raudjärv nõustus täielikult Lasse Lehise seisukohtadega ja lisas, et Eesti on muutumas ettevõtjavaenulikuks politseiriigiks.
Rahandusminister
Sven Sester märgib, et paraku on jäänud vale mulje, nagu oleks maksuametil tulevikus võimalus lihtsalt tulla kellegi koju ja hakata ülevaatust teostama. „Sellist õigust maksuametil ei ole ja ei tule,“ rõhutas ta.
Mis on mis?
Kui seni sai menetleda vaid konkreetset maksurikkumist, siis uue eelnõu jõustumisel antaks maksuametile ka õigus kontrollida üksikjuhtumeid maksurikkumiste ärahoidmise eesmärgil, kui selleks esineb põhjendatud kahtlus, umbes nagu reisijate pagasi läbivaatus tollis.
Eelnõumuudatusse kuulub ka punkt, et jõustumisel avaldaks maksuamet neli korda aastas ettevõtte makstud käibemaksu ja firmas töötavate inimeste arvu.
Selle aasta veebruaris, kui maksuamet korraldas
vaatlusi spordiklubide juures, tõusis tõsine probleem – mida maksuamet teha tohib ja mida mitte. MKS eelnõumuudatusega soovivadki maksu- ja tolliamet ja rahandusministeerium vähendada lubatu ja keelatu vahelist halli ala.
„Suhtun maksuametile täiendavate õiguste andmisse teatud ettevaatlikkusega, need peavad olema põhjalikult kaalutletud. Minu hinnangul on tegemist toore lahendusega. Ettevõtetele kuuluvate vallasasjade vaatlemise õigus on maksuametil teatud juhtudel juba praegu olemas. Küsimus on, kas täiendav regulatsioon on üldse vajalik,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees
Remo Holsmer. Sama leiab ka maksumaksjate liit – Lehise meelest on kehtiv regulatsioon täiesti piisav ning vastab seadusandja mõttele. Täiendavaid infokogumise viise ei olevat vaja luua.
Sesteri sõnul on eelnõumuudatuse peamiseks eesmärgiks ausa ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna loomine ning et tegemist on pigem tehnilise eelnõuga, mille väljatöötamist alustas juba eelmine valitsus.