Maksuametile õigusi juurde andev plaan turmtule all

Rahandusministeerium ja maksu- ja tolliamet saatsid aruteluks laiali maksekorralduse seaduse (MKS) eelnõumuudatuse, millega tahetakse suurendada maksuametnike õigusi. Nimelt annaks see maksuametnikele õiguse vaadelda ettevõtja majandustegevusega seotud vallasasja, mis ei asu tema maatükil, ehitises või ruumides.

Eelnõumuudatus on tekitanud palju vaidlusi

Maksumaksjate liidu juhatusse kuuluvale Lasse Lehisele ei meeldi sugugi, et ameti õigusi veelgi laiendataks ja ta leiab, et planeeritav muudatus riivab ettevõtlusvabadust ja halvendab veelgi viimasel ajal niigi kahjustada saanud ettevõtluskeskkonda. Lehis avaldas muret, et kui asjad nii jätkuvad, siis tulevad maksuametnikud varsti töötajate uste taha nende sülearvuteid või muid töövahendeid nõudma.

Advokaadibüroo Lentsius & Casus maksuekspert Ivo Raudjärv nõustus täielikult Lasse Lehise seisukohtadega ja lisas, et Eesti on muutumas ettevõtjavaenulikuks politseiriigiks.

Rahandusminister Sven Sester märgib, et paraku on jäänud vale mulje, nagu oleks maksuametil tulevikus võimalus lihtsalt tulla kellegi koju ja hakata ülevaatust teostama. „Sellist õigust maksuametil ei ole ja ei tule,“ rõhutas ta.

Rahanduskomisjoni juht: eelnõu on toores

Selle aasta veebruaris, kui maksuamet korraldas vaatlusi spordiklubide juures, tõusis tõsine probleem – mida maksuamet teha tohib ja mida mitte. MKS eelnõumuudatusega soovivadki maksu- ja tolliamet ja rahandusministeerium vähendada lubatu ja keelatu vahelist halli ala.

„Suhtun maksuametile täiendavate õiguste andmisse teatud ettevaatlikkusega, need peavad olema põhjalikult kaalutletud. Minu hinnangul on tegemist toore lahendusega. Ettevõtetele kuuluvate vallasasjade vaatlemise õigus on maksuametil teatud juhtudel juba praegu olemas. Küsimus on, kas täiendav regulatsioon on üldse vajalik,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer. Sama leiab ka maksumaksjate liit – Lehise meelest on kehtiv regulatsioon täiesti piisav ning vastab seadusandja mõttele. Täiendavaid infokogumise viise ei olevat vaja luua.

Sesteri sõnul on eelnõumuudatuse peamiseks eesmärgiks ausa ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna loomine ning et tegemist on pigem tehnilise eelnõuga, mille väljatöötamist alustas juba eelmine valitsus.

Autor: Kreete Sepp