Eesti Pank: sisenõudlus suurendas jooksevkonto miinust

Jooksevkonto puudujääk suurenes selle aasta esimeses kvartalis 3,7%ni SKPst. Puudujääk halvenes peamiselt kaubavahetuse puudujäägi suurenemise tõttu. Kaupade ja teenuste konto varasem ülejääk asendus väga väikese puudujäägiga, mis moodustas 0,2% kvartali SKPst.

"See muutus peegeldab sisenõudluse suhteliselt tugevamat olukorda võrreldes eksportiva sektoriga. Jooksevhindades mõõdetuna kasvas sisenõudlus aastaga 4,8%, SKP aga 2,6%. Samal ajal kui SKP püsivhindades vähenes aastaga 1,4%, siis sisenõudlus ja selle komponendid omakorda kasvasid," selgitas Saarniit pressiteates.

Sama suur oli jooksevkonto puudujääk SKP suhtes ka 2011. ja 2012. aasta alguses. "Ühe kvartali arvestuses ei pruugi selline puudujääk veel anda põhjust muretsemiseks majanduse arengu tasakaalulisuse pärast. Seda enam, et Eestis oli kaupade ja teenuste konto praktiliselt tasakaalus ning välisnõudlus allpool pikaajaliselt kestlikku taset," lisas ta.

Keskpanga ökonomisti sõnul on pikemas perspektiivis positiivne, et põhikapitali tehtud rahapaigutuste kasvutempo edestas eratarbimise oma ja küündis jooksevhindades mõõdetuna 6,5%ni. See parandab tema kinnitusel Eesti majanduse kasvuväljavaadet.

"Muretsemiseks on põhjust siis, kui jooksevkonto halvenemine jätkub sellises tempos ka järgmiste kvartalite jooksul. Nii avatud majandus nagu Eesti ei saa kestlikult kasvada ainult sisenõudluse toel," lisas Saarniit.

Finantskonto poolel oli tegemist kapitali netosissevooluga, mis moodustas kuni 2% SKP suhtes, ning ülekaalus olid võlgnevust mittetekitavad rahavood.