Ekspordi jõulist kasvu pole näha

Huvitav on aga see, et laondust ja veondust abistavate tegevusalade kasum kasvas aastases võrdluses ligikaudu 7%. Möödunud aastal tõmbas majanduskasvu allapoole kõige enam just transpordisektori lisandväärtuse langus. Meie hinnangul panustab transpordisektor negatiivselt majanduskasvu ka sel aastal. Energeetikasektori lisandväärtust on vähendanud soojematest ilmadest tingitud väiksem energiatarbimine ja selle tootmine ning samuti Eestis toodetud elektrienergia asendamine imporditud elektrienergiaga. Estlink2 on suurendanud odavama hinnaga Soome elektrienergia importi Eestisse.

Ehitussektori kasv sõltub oluliselt riigitellimustest ning välisrahastamisest, mille paranemist me lähiajal ei oota. Seetõttu jääb ehitussektori panus majanduskasvu veel lähiajal nõrgaks. Töötleva tööstuse lisandväärtuse languse taga on eelkõige nõrga välisnõudluse tõttu müügi vähenemine välisturgudele, mida omakorda kõige enam mõjutab elektroonikatoodete väljaveo tugev vähenemine. Samuti mõjutas töötleva tööstuse langust möödunud aasta esimeses kvartalis kõrgemale tõusnud võrdlusbaas.

Aprillikuu töötleva tööstuse ekspordinäitajatest oli näha, et ilma elektroonikatoodeteta müük välisturgudele isegi kasvas. Müük välisturgudele mõjutab töötleva tööstuse käekäiku väga oluliselt, kuna ekspordiks suunatakse veidi enam kui 70%.

Lisaks mäetööstusele panustasid SKP kasvu peamiselt teenustesektori ja turuvälistest tootjatest ettevõtted. Kui jaekaubandus oli möödunud kvartalis tugeva kasvuga, siis hulgikaubanduse lisandväärtus langes. Jaekaubanduse kasvu toetas kiire reaalpalga kasv. Hulgikaubanduse lisandväärtuse langust põhjustas aga peamiselt möödunud aasta esimeses kvartalis teostatud kahtlaselt suured kütuse hulgimüügitehingud (käibemaksupettused?), mis tõstis võrdlusbaasi väga kõrgele.

Meie hinnangul panustab jaekaubandus ka lähikvartalitel tugevamalt majanduskasvu. Kui möödunud aasta kütuse suurte hulgimüügitehingute baasefekt kaob, suureneb hulgikaubanduse tegevusala panus majanduskasvu.

Toodetud lisandväärtuse languse kõrval suurenes sisemajanduse nõudlus nii eratarbimise kui investeeringute kasvu toel (aastane kasv vastavalt 2,3% ja 3,5%). Vaatamata tugevale reaalpalga kasvule on eratarbimise kasv aastases võrdluses aeglustunud. See tuleb peamiselt väiksemast elektri- ja soojusenergia tarbimisest.

Kuigi eratarbimine jääb nii sellel kui järgmisel aastal peamiseks majanduskasvu toetavaks tehinguks, hakkab selle mõju järgmisel aastal aeglasema reaalpalga kasvu ja tööhõive languse mõjul vähenema.

Investeeringute kasv tuli peamiselt ettevõte sektorist, samal ajal kui valitsemissektori investeeringud olid tugevas languses. Kõige enam suurendasid ettevõtted investeeringuid transpordivahenditesse, kuid vähendasid neid hoonetesse ja rajatistesse. Samuti kasvasid kiiresti kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse.