- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,16%7 662,4
- DOW 300,23%53 398,05
- Nasdaq −0,36%26 086,22
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,16%7 662,4
- DOW 300,23%53 398,05
- Nasdaq −0,36%26 086,22
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandusarengut pärsib välisnõudlus
Statistikaameti täna täpsustatud andmeil kahanes Eesti majandus tänavu esimeses kvartalis esialgu teatatud 1,9% asemel 1,4%.
"Kasvasid sisetarbimine ja investeeringud, kuid ekspordi kasv jäi impordi omale alla. SKP nominaalne maht oli 2,6% suurem kui aasta varem ning esimese kvartali maksulaekumised olid prognoositust paremad," märkis Aben pressiteates.
Esimeses kvartalis püsis majandususaldus tema sõnul suhteliselt kõrgel ning jätkus töötajate palgatulu kiire kasv eelmiste kvartalitega sarnases tempos (8%). "Tarbijakindlus püsis ning väga madala inflatsiooni tingimustes (0,6%) oli eratarbimise reaalkasv 2,3% isegi üllatavalt madal. Tarbimiskulutusi vähendas soe talv, mis jättis madalamate gaasi-, elektri- ja teiste küttekulude arvelt elanikele rohkem raha muudeks ostudeks. Väga kiiresti kasvas rõivaste ja jalanõude tarbimine, mis viitab sellele, et üha rohkematel inimestel jääb sundkulutustest raha üle," lisas ta.
Investeeringud kasvasid 3,5% erasektori toel. Eluasemeinvesteeringute kasv jätkus eelmise aasta lõpuga võrreldavas tempos (13%), kuid hoonete ja rajatiste osas vähenesid investeerimismahud nii valitsussektori kui ettevõtete osas. Ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ja eriti transpordivahenditesse kasvasid.
Tootmise poolt vaadates andis Abeni kinnitusel suurima negatiivse panuse juba viiendat kvartalit järjest veondus ja laondus, mille lisandväärtus vähenemise tingis eelkõige transiitkaubavedude jätkuv vähenemine. "Ehitussektori lisandväärtuse langus süvenes vähenenud ehitustegevuse tõttu nii Eestis kui välisturgudel. Energeetikasektori lisandväärtuse vähenemine on seletatav sooja talve ja madalate elektri börsihindadega, mistõttu oli elektrit kasulikum importida kui ise toota," rääkis ta.
"Töötleva tööstuse lisandväärtus jäi eelmise aasta alguse tasemele mõnede valdkondade languse tõttu (elektroonika, mööblitööstus, keemiatööstuses, metalltooted). Majandusarengut toetasid valdavalt siseturule suunatud tegevusalad (jaekaubandus, kutse- ja tehnikaalane tegevus ning infotehnoloogia)," lisas Aben.
Eesti eksport pöördus esimeses kvartalis kasvule tugeva teenuste ekspordi tõttu, samas oli kaupade eksport kaubanduspartnerite nõrga impordinõudluse tõttu väikses languses.
"Impordi kasv oli ekspordi omast kiirem ning väliskaubanduse panus SKPsse seega negatiivne kiirest palgakasvust tingitud tarbimiskaupade sisseveo suurenemise tõttu. Euroopa Liidus tervikuna on majandusaktiivsus juba paar aastat stabiilselt paranenud, majanduskasvu tempo kiireneb ja kaubavahetus elavneb. See loob eeldused ka Eesti majanduse väljavaadete paranemisele," selgitas Aben.
Seotud lood
Kuigi majanduslanguse korrigeeritud hinnang oli esialgsest tagasihoidlikum, on selle avaldatud struktuur selline, mille üle rõõmustamiseks pole põhjust, sest ei ole jäänud pea ühtegi kasvavat sektorit, ütles SEB analüütik Ruta Arumäe.
Lähiajal püsib välisnõudlus üsna nõrk ja ebakindel, see aga ei paku olulist võimalust ekspordi jõulisemaks kasvatamiseks, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,4%, teatas Statistikaamet. Majanduskasv aeglustub 5. kvartalit järjest.
Euroopa majandus on LHV panga analüütiku Heido Vitsuri sõnul tervikuna varjusurmaeelses faasis ning lähiajal Eesti SKP-l paranemist pole loota.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele