- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ei uskunud teise samba tootlikkusse
„Kui teise sambaga liitumine oli, siis mina ei ühinenud just nimelt sellepärast, et need tootlused, mida pangad toona lubasid, oli suhteliselt selge ulme ja arvestades hooldustasusid ja mis tasud ilmselt veel tulevad, on need päris kõrged ja neid tagasi teenida ei ole niisama lihtne,“ selgitas Äripäeva Investorite TOPi jõudnud Saan, miks tema ei ühinenud nüüdseks kohustusliku teise penisonisambaga.
Ta ei uskunud, et enam võiks realiseeruda Äripäeva ettepanek teha võimalikuks teisest penisonisambast väljumine, et inimesed saaksid ise oma raha üle otsustada. Saani hinnangul peaks raha kogumine olema kuidagi reguleeritud ja täiesti vabaks kindlasti ei lähe.
„Võiks olla, et inimesel on õigus ise kuidagi raha paigutada ja see peab olema kuidagi kogutud, aga sellesse uskuda on väga raske,“ märkis Saan.
Samas ei nõustunud ta Eiki Nestori seisukohaga, et 600 000 inimest ei ole võimelised oma raha planeerima. „Ma arvan, et suur hulk on võimelised seda tegema, aga õige on ka kindlasti see, et mingi hulk ei ole seda tegemas ja sellisel juhul ei koguks nad midagi,“ ütles Saan.
Seda, kas Äripäeva ettepanek on tema hinnangul mõistlik või mitte, ei tahtnud Saan öelda. Küll aga märkis ta, et see muudaks kogu teise samba loogikat ja kui seni kohustuslik teha vabatahtlikuks, väljub penisonisamast tema hinnangul suur hulk inimesi, kes ei hakkagi raha koguma.
„Ilmselt riigi huvi on see, et inimesel oleksid pensionile minnes ka mingisugused säästud rohkem kui riigikassa koormus. Ma olen veendunud selles, et pooled inimesed kindlasti ei hakkaks midagi koguma. Nad väljuksid sellest teisest sambast ja elaksid ikkagi oma rahavood nullis, palgapäevast palgapäevani,“ tõdes ta.
Seotud lood
Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise asemel peaks välja pakkuma ideid, kuidas inimesi motiveerida vanaduspõlveks säästma, ütles Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk.
Paljudel inimestel puuduvad vajalikud teadmised ise vanaduspõlveks raha investeerida ja koguda, ütles Swedbank ASi vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.
Äripäev teeb ettepaneku algatada seaduseelnõu, mis lubab II pensionisambaga liitunutel sellest väljuda.
ERGO investeeringute juhi Alo Alunurme sõnul tuleks mõelda, kuidas kasvatada tootlust ja tagada inimestele suurem kindlustunne ja sissetulek pensionipõlve. Vabatahtlik teine pensionsammas utsitab inimesi hoopiski sääste laiaks lööma.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele