Ei uskunud teise samba tootlikkusse

„Kui teise sambaga liitumine oli, siis mina ei ühinenud just nimelt sellepärast, et need tootlused, mida pangad toona lubasid, oli suhteliselt selge ulme ja arvestades hooldustasusid ja mis tasud ilmselt veel tulevad, on need päris kõrged ja neid tagasi teenida ei ole niisama lihtne,“ selgitas Äripäeva Investorite TOPi jõudnud Saan, miks tema ei ühinenud nüüdseks kohustusliku teise penisonisambaga.

Ta ei uskunud, et enam võiks realiseeruda Äripäeva ettepanek teha võimalikuks teisest penisonisambast väljumine, et inimesed saaksid ise oma raha üle otsustada. Saani hinnangul peaks raha kogumine olema kuidagi reguleeritud ja täiesti vabaks kindlasti ei lähe.

„Võiks olla, et inimesel on õigus ise kuidagi raha paigutada ja see peab olema kuidagi kogutud, aga sellesse uskuda on väga raske,“ märkis Saan.

Samas ei nõustunud ta Eiki Nestori seisukohaga, et 600 000 inimest ei ole võimelised oma raha planeerima. „Ma arvan, et suur hulk on võimelised seda tegema, aga õige on ka kindlasti see, et mingi hulk ei ole seda tegemas ja sellisel juhul ei koguks nad midagi,“ ütles Saan.

Seda, kas Äripäeva ettepanek on tema hinnangul mõistlik või mitte, ei tahtnud Saan öelda. Küll aga märkis ta, et see muudaks kogu teise samba loogikat ja kui seni kohustuslik teha vabatahtlikuks, väljub penisonisamast tema hinnangul suur hulk inimesi, kes ei hakkagi raha koguma.

„Ilmselt riigi huvi on see, et inimesel oleksid pensionile minnes ka mingisugused säästud rohkem kui riigikassa koormus. Ma olen veendunud selles, et pooled inimesed kindlasti ei hakkaks midagi koguma. Nad väljuksid sellest teisest sambast ja elaksid ikkagi oma rahavood nullis, palgapäevast palgapäevani,“ tõdes ta.