II sambaga liitunutel jääb täna üle vaid nukralt II samba fondide üsna olematut tootlust ja küllaltki „olevaid“ osakute väljalasketasu, tagasivõtmistasu ja pensionifondi valitsemistasusid vaadates ohata. Ainus, mida saab teha, on kolm korda aastas fondi vahetada, kuid sellega kaasnevad teenustasud.Praegu näib, et ainsana võidavad II sambast pangad. Neile on garanteeritud rahavoog, nad ei pea end pidevalt tõestama kliendile. Kui ei taha, võid ju teise juurde minna, kuid süsteemist välja minna ei saa. Fondide tootlus on üsna ühte auku, see aga ei soosi efektiivsust.
Kuid toimetus ei tahagi kritiseerida mitte niivõrd fondide tootlust, vaid just valikuvõimaluse puudumist. Kohustada inimest suunama kogu tema tööpõlve ajaks enda sissetulekust 2% projekti, millest talle tulu ei tõuse ja mille mängureegleid ta ei saa muuta, pole õiglane. Me ei kujuta ju ette, et keelaksime inimesel oma kinnisvara müüa, sest „praegu pole õige aeg“ ja „sa võid seda hiljem kahetseda“.
Ise teen, ise vastutan. Võib väita, et parem sada lisaeurot kuus pensionipõlves kui mitte sedagi. Et kui inimesel võimaldada teha fondi tootlust vaadates emotsiooni pealt võimalus pensionisüsteemist välja astuda, on see tulevikus talle ja kaude ka riigile kahjulik. Siin on küsimus maailmavaates – kas usume, et riik/pensionifond/pank teeb inimese tuleviku kindlustamisel tema raha iga kuu paigutades parema valiku kui inimene ise?
Toimetus arvab, et see ei pruugi nii olla. Inimestele on pähe taotud mantra „Usalda oma raha professionaali kätte“, st panka. See on mugav ja selle raha haldamise kulu jääb märkamatuks. Kuid tänapäeval ei ole keeruline ise näiteks välisaktsiatesse või indeksifondidesse investeerida. Ka väikeste summade puhul.
Tähelepanuta ei saa jätta ka uue põlvkonna käitumist. Bloomberg refereeris äsja mainekat uuringut, mille kohaselt ei tee 1980. aastail ja hiljem sündinud põlvkond pikaajalisi plaane, kipub tegutsema pigem hiljem kui varem ega tee pensioniea planeerimiseks läbimõeldud analüüse. Kindlasti on nad aga vanemast põlvkonnast rohkem arvestanud võimaluse, aga ka kohustusega ise enda eest lõpuni seista.
Lubagem siis seda.
Autor: 1185-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Säästma ja investeerima tuleb hakata kohe täna, alles siis võib oodata väärikat elu pensionipõlves, rääkisid ettevõtjad ja investorid laupäeval Arvamusfestivalil Äripäeva korraldatud paneeldiskussioonil "Minu finantstulevik - kelle asi see on".
II pensionisamba lubatud tootlikkust ulmeliseks pidanud investor Taimo Saan jättis sambaga liitumata ega pea reaalseks, et penisonisambast väljumine tehakse võimalikuks.
Paljudel inimestel puuduvad vajalikud teadmised ise vanaduspõlveks raha investeerida ja koguda, ütles Swedbank ASi vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.
ERGO investeeringute juhi Alo Alunurme sõnul tuleks mõelda, kuidas kasvatada tootlust ja tagada inimestele suurem kindlustunne ja sissetulek pensionipõlve. Vabatahtlik teine pensionsammas utsitab inimesi hoopiski sääste laiaks lööma.
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.