Võrk: II pensionisamba vabatahtlikkus ei pane säästma

Äripäev tegi tänases juhtkirjas ettepaneku algatada seaduseelnõu, mis lubab teise pensionisambaga liitunutel sellest väljuda. Esiteks ei taga teine pensionisammas arvestatavat sissetulekut vanaduspõlves. Teiseks annaks see inimesele valikuvõimaluse ise oma raha tulevikuks enda vajaduste järgi paigutada.

Poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütiku Andres Võrgu sõnul on Äripäeva ettepanek pinnapealne. Äripäev küll kritiseerib teist pensionisammast, kuid ei paku omalt poolt alternatiivi, kuidas inimesi motiveerida vanaduspõlveks säästma.

Võrk märkis, et eelmisel aastal läbi viidud Swedbanki pensioniuuringu kohaselt soovivad Eesti elanikud pensionipõlves kätte saada 70 protsenti oma eelmisest palgast. „Väga vähesed inimesed teevad täiendavaid investeeringuid, et sellist sihti saavutada,“ ütles ta. Teise pensionsambaga tõuseb kättesaadav summa Eestis keskmiselt umbes 40 protsendile inimeste viimasest palgast, mida Võrgu sõnul loetakse kokkuleppeliseks minimaalseks tasemeks. „Kui vaadata, kuidas inimesed käituvad, siis nad ei muretse oma pensioni pärast nii palju, et koguksid seda ise. Seega on lähenemine, kus riik põhimõtteliselt kohustab minimaalse 40 protsendi kättesaamist palgast pensionipõlves, mõistlik,“ selgitas ta.

Võrk lisas, et loomulikult on inimesi, kes pole teise pensionisamba tootlikkusega rahul, kes on nupukamad ja suudaksid ise paremini säästa. „Nad on ka keskmisest jõukamad inimesed ja nende jaoks pole probleem lisaks kahele protsendile palgast täiendavalt juurde säästa läbi kolmanda samba,“ rääkis ta.

Võrgu sõnul võiks mõelda hoopiski teise samba tegevuse regulatsioonide peale. „Piirangud haldustasudele on tehtud, võib-olla tuleks nende kehtivust veelgi pikendada,“ ütles ta. Võrreldes varasemaga on Võrgu sõnul ka suurenenud paindlikkus inimeste liikumisel investeerimisfondide vahel.

Ta lisas, et teise sambaga rahuolematust põhjustab pensionide väljamaksefaas, kus inimesed saavad sageli väga väikese igakuise summa. “Vahest tasuks lubada inimestel suurema otsustusõiguse andmist just selles osas, kuidas oma kogutud pensionisummaga talitada,“ märkis ta.

Samuti pakkus Võrk välja, et sarnaselt kolmandale sambale võiks kaaluda võimalust, et püsivalt töövõimetul isikul oleks võimalus oma teise pensionisamba säästud välja võtta. Seda näiteks juhtudel, kui inimene on haige ja soovib oma viimased aastad elamisväärsemaks muuta.

Teise pensionisamba täiesti vabatahtlikuks muutmine Võrgu sõnul aga enamik inimesi täiendavalt säästma ei paneks. „Vastasel juhul teeksid nad seda ka praegu,“ rääkis ta. Kui aga inimesed oleksid vanaduspõlve kindlustamisel teadlikumad, oleks Võrgu sõnul ka kolmanda pensionisamba populaarsus suurenenud. Praegu on selle menukus hoopiski langenud.

Autor: Kadri Põlendik, Eliisa Matsalu