"Ukrainas võib palju teenida"

Heleniuse hinnangul võivad puhkenud konflikti mõjud pikaajaliselt olla Venemaale  palju halvemad kui Ukrainale. "Kõik, kellega olen rääkinud, arutavad, kuidas Venemaalt raha välja võtta. Ukrainas on aktsiad praegu nii odavad, ent börsil on see natuke õnnemäng, sest Putin elab omas maailmas ja ei saa kindel olla, et ta midagi ratsionaalset teeks," rääkis Helenius.

"Samas eeldades, et kriis rahuneb - kõik kes täna Ukrainasse investeerivad, teevad sellega suurt raha, kuna aktsiahinnad hakkavad hullumeelselt rallima. Loomulikult võib ka kõik kaotada," lausus Helenius.

Lootust, et Ukraina välise toetuse abil taas jalule saab, väljendas ka suurinvestor Mark Mobius, kelle sõnul on ta kriisist ja sõjaohust hoolimata sealsetest aktsiatest huvitad. Kokkuvõtet Mobiuse kommentaarist saab lugeda artiklist "Suurinvestor Mobius on jätkuvalt Ukraina aktsiatest huvitatud".

Pikaajaline korruptsioon

Ehkki Ukraina viimaste nädalate majanduslik ebastabiilsus peegeldab Economist'i hinnangul riigi poliitilist olukorda, peituvad probleemide juured pikaajalises korruptsioonis ja vildakas majanduspoliitikas.

Kui veel jaanuari keskpaigani oli Ukraina grivna suhe dollariga 8:1, siis nüüd on see 10:1. Hiljuti väljastas valitsus lühiajalised laenud intressimääraga 15%. Et viimase aasta võlakirjade tootlus on olnud marginaalne, kahtlustavad paljud analüütikud, et sõjalävel riik ei suuda peagi võlakohustusi täita.

Postkommunistliku riigina oli Ukraina majandus äärmiselt ebaefektiivne. Sarnaselt teistele liiduvabariikidele tuli silmitsi seista suure tootmise languse ja hüppelise inflatsiooniga. Järsult vähenenud SKP, valitsuse kulutused ja piiratud juurdepääs finantsturgudele tõid 1990ndate algul kaasa hüperinflatsiooni.

Vastukaaluks valusale kogemusele, vahetas Ukraina keskpank 1996. aastal seni kehtinud karbovanetsid uue valuuta - grivnade vastu. Hoolimata ponnistustest tagada stabiilsus dollari suhtes, räsis seda kümnendi lõpp ja eriti 1998. aasta rubla kriis.