Osta aktsiaid siis, kui veri tänaval

Sõjalised pinged, gaasitüli, sanktsioonid ning nõrgenenud valuutad olid need, mis esimeses kvartalis rikkusid Venemaa ja Ukraina börside esituse, kukutades need eurodes arvestatult maailma halvimate börside hulka. Mais toimusid aga Ukraina presidendivalimised ning see sillutas riigile teed pingete leevenemisele idanaabriga. Need, kes ostsid siis, kui veri veel tänaval oli, said nautida maailma üht parimat tootlust. 

Dollaripõhine Vene aktsiaindeks Russian Trading Systems (RTS) oli maikuus 14protsendilise tootlusega eurodes arvestatult maailmas paremuselt teine. Indeksis on 50 Vene ettevõtet, mille seas on ka sellised nimed nagu Aeroflot, Gazprom, Lukoil, Rosneft ja Sberbank. Mai oli aktsiaindeksile aasta tugevaim kuu, kuna esimeses kvartalis kukkus see 13,6 protsenti. Rublapõhine indeks Micex tõusis eelmisel kuul ligi 9,7 protsenti.

Ukraina stabiliseerumas. Ka poliitilisest kriisist räsitud Ukraina oli eelmisel kuul tugev, tõustes eurodes arvestatuna ligi 11 protsenti. Eelmises kvartalis kukkus aktsiaindeks peaaegu 19 protsenti, olles sellega üks halvimaid maailmas. Möödunud kuul sai Ukraina endale uue presidendi Petro Porošenko, kellega Venemaa president Vladimir Putin soovis kohtuda. Investoritele andis see märku, et pinged kahe riigi vahel on leevenemas ning koostöö Moskvaga jätkumas. Ka on Venemaa vähendanud oma vägede hulka  Ukraina idapiiri lähedal ning sellega on langenud ka geopoliitilise konflikti oht.

Möödunud kuu oli ka Vene rublale positiivne kuu, kuna see tugevnes euro vastu 4 protsenti ning dollari vastu 2 protsenti. Kuid grivna nõrkus jätkus ning dollari ja euro vastu nõrgenes see vastavalt 0,5 protsenti ja 2,5 protsenti. Aasta algusest on grivna dollari ja euro vastu kaotanud peaaegu 40 protsenti oma väärtusest.

"Poliitilist riski arvestamata on Vene aktsia odavad." Venemaa-suunaline börsil kaubeldav fond (ETF) Market Vectors Russia Index tõusis maikuus 11 protsenti, mis on suurim tõus pärast 2012. aasta jaanuari. Välisinvestorid investeerisid mais Venemaale 79 miljonit dollarit ning EPFR Globali analüüsijuht Cameron Brandti sõnul on see positiivne märk. „Need on üle pika aja esimesed kasvuvõrsed. Kui Venemaa plaanib Ukrainast eemale hoida, näevad inimesed, et (Vene aktsiaturg) on liiga odav. Kui poliitilist riski mitte arvestada, on Vene aktsia odavad,” ütles Brandt. Välisinvestorid on Venemaalt tõmmanud raha välja alates eelmise aasta augustist.

Pingete leevenemine on viinud suuri börse rekordkõrgete tasemeteni. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatas aprillis, et Ukraina kriis on oht kogu maailmamajandusele. IMFi hinnangul on maailmamajanduse taastumine pärast finantskriisi olnud nõrk ja aeglane ning geopoliitilised ohud võivad sellele olulist mõju avaldada. Seetõttu hingasid maailma börsid kergendatult Ukraina presidendivalimiste peale ning Putini lubadusele uue riigipeaga koostööd tegema hakata.

Kas korrektsioon võib tulla? Näiteks USA börsiindeksid Dow Jones ja S&P 500 on tõusnud uute rekordkõrgete tasemeteni ning Euroopas saavutas sarnase tipu eelmisel nädalal Saksa börs. See on tekitanud investoreis küsimuse, kas aktsiaturge võib praeguste tippude juures tabada korrektsioon. LHV Panga analüütik Erko Rebane usub, et USA aktsiaturud on praegusel hetkel üsna õiglaselt hinnastatud ning edasiseks tõusuks peaks ettevõtete kasumirida praegusest konsensusest kiiremini kasvama. „Euroopas on valuatsioonide tase küll madalam, kuid samas vastupidiselt USA-le on siin regioonis esimese kvartali järel ettevõtete kasumiootust jätkuvalt allapoole toodud,” ütles Rebane, kelle arvates on lühiajaliselt aktsiaturud mõlemal pool Atlandi üleostetud ning seetõttu tasuks lähiajal oodata kerget õhu välja laskmist.

Swedbanki Baltikumi aktsiate kauplemisüksuse juht Simmo Sommeri sõnul ei ole turgudel praegu kerge orienteeruda, kuna makro poolt tuleb vastukäivaid signaale, ettevõtete kasumite kasv on aeglustunud. „Indeksite väärtustasemed on oma ajaloolistest keskmistest üksjagu kõrgemal ning volatiilsus on ära kadunud. Samal ajal ettevaatavad indikaatorid osutavad paranevatele võtmenäitajatele ja hoole,” ütles Sommer. Samas usub ta, et madalad intressimäärad peaksid jätkuvalt toetama riskantseid varaklasse. „Osa investoreid on oma riske vähendanud või positsioonidest väljunud, teistele on aktsiad endiselt koht, kus olla kas usust turu jätkuvale tõusule või paremat tootlust genereerivate alternatiivide puudumise tõttu,” lisas ta.

Mai lõpus tõusis maailma börsidel olevate ettevõtete koondturuväärtus rekordilise 47 triljoni euroni, mis näitab, et investoritel on olnud aktsiate vastu suur huvi. Balti börsidest oli maikuus nõrgim Tallinna börs, mille tõus piirdus 1 protsendiga. Edukaim oli 3,5 protsendiga Läti börs. Leedu börs tõusis 2,5 protsenti.