Palkade läbipaistvuse direktiivist tulenevad esimesed muudatused on Eestis jõustunud, kuid suurem osa nõuetest seisab tööandjatel veel ees. Mida tuleb juba praegu teha ja miks tasub ettevõtetel hakata oma tasusüsteeme korrastama enne, kui järgmised kohustused jõustuvad?

- Vasakult: Külli Gutmann, Piret Prangel ja Eve Noormägi.
- Foto: Andres Laanem
“Teabevara tunnis“ räägime, mida tähendab nõue avaldada kandidaadile enne töövestlust realistlik töötasu või palgavahemik ning kui lai saab selline vahemik olla, et see annaks tööotsijale ka päriselt kasulikku infot. Samuti uurime, kuidas muuta suurem palkade läbipaistvus tööandja jaoks kohustusest konkurentsieeliseks.
Põhjalikumalt võtame ette tasuõigluse ja ametikohtade väärtuse hindamise. Kuidas hinnata objektiivselt eri töid, millised oskused, vastutus, pingutus ja töötingimused määravad töö väärtuse ning kuidas vältida näiteks emotsionaalse pingutuse ja inimestega seotud vastutuse alahindamist?
Räägime ka sellest, kuidas jõuda ametikohtade hindamisest palgaastmete ja palgavahemikeni ning kas sama süsteemi saavad mõistlikult rakendada ka väiksemad ettevõtted.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Stuudios on pikaajalise personalivaldkonna kogemusega juht ja ekspert Piret Prangel, kes juhib Swedbank Eestis töösuhete- ja tasuvaldkonda, ning personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann.
Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.